Üks suur plaan

Ma ei ole viimasel ajal väga palju autoga ringi kärutanud ja seega ei ole ka tanklatesse justkui asja olnud. Ja kui sinna asja pole, siis ei pööra väga tähelepanu ka sellele, mis seal toimub. Seega sain nagu nuiaga vastu pead kui nädala eest nägin tabloo peal Unleaded taga numbrit 104. See teeb Eesti kroonides suures laastus 10, pluss-miinus vastavalt Eesti Panga hetkekursile. Igatahes sai täna üle mõne aja tankimispüstol autosse suratud jälle ning nii meeldiv oli näha, kuidas dollari ja liitri numbrid näidiku peal sõbralikult pügal-pügala võrra üksteise kõrval ülespoole rühkisid. Samas ma ei taha propageerida autoga sõitmist, ning kui Sydneys oleks pooltki nii head jalgrattateed kui Eestis ükskõik kus kohas, siis ma sõidaks rattaga ilmselt veelgi enam. Paraku austraallane jalgratast ei armasta. Ega jalgratturit. Tegelikult on austraallased enam ameeriklaste moodi kui nad arvatagi oskavad oma autoarmastusega. Üldiselt kehtib reegel, et pereemmed sõidavad suurte linnamaasturitega (on ikka äärmiselt tobe sõna küll, aga noh, manab teile silme ette pildi ning täidab sellega oma eesmärgi) erinevalt Eestist, kus selliste autode roolist leiab uusrikkuritest ärimehed ning muidu uhked isased. Ning needsamused pereemmed Eestimaal roolivad pigem Toyota Corollasid ja muid pisikesi Jaapani autosid. Kehtib veel teine reegel. Pereemmede ja nende autode vahel on ilmselgelt seos - mida kobedam emme, seda kobedam auto. Ja nõnda nad siis vuravad nende autodega mööda linna ringi. Hommikul pisipõnnid kooli ukse ette (mida lähemale uksele saab, seda uhkem), siis vuratakse sisseostusid tegema ja õhtul vuratakse põngerjaid koolist üles korjama. Ahjaa, veel üks tähelepanek - ükskõik kui uhke Su auto on, see ei ole võimeline ise sõitma ning tihti tundub, et need tibid emmed on oma autod koos lubadega soetanud.

Viimatisel ajal on siit ja sealtpoolt küsitud, et millal me siis ikkagi Eestisse tagasi tuleme. Vaadake, sellele küsimusele ei saa ma ausalt vastata, sest ma ei tea. See võib olla iga päev tänase ja tuleva aasta 20. novembri vahel. Kuigi peab tunnistama, et pigem kaldub see sinna novembrikuule lähemale kui tänasele päevale. Aga elu on täis üllatusi ning kunagi ei tea, kuna üks jälle sülle kukub. Praegu ma elan ühe suure plaani järgi ja selleks on "ei mingeid plaane". Ja mulle meeldib see. Ja mulle meeldib suurt (ja ka väikest) vastutust mitte omada. Ja ma arvan, et ma olen oma eluga täiesti rahul sellisel kujul nagu ta on. Jah, ma arvan, et ma võin end õnnelikuks inimeseks lugeda.

Pilt vol. 28

Me olime sellest vaatekohast umbes sada korda juba mööda sõitnud ning ometigi ei olnud kunagi saanud mahti auto kinni pidada ja mäkke ronida. Lõppeks sai see viga parandatud ja nagu näha võib ei pidanud me kahetsema. Pealegi vasakul oli ookean ning rannad ja värgid nii et pole paha..


Austraallased on väga mugavad ning alkoholilembelised. Vähemalt nõnda võib jääda mulje nähes kõiki neid drive-in ja drive-through alkoholipoode. Sõida muudkui aga sisse ja Sa ei pea isegi jalga autost välja tõstma. Aga vähemalt siinmail ei müüda alkoholi toidupoodides. Mittemingisugustes.


Eestlaste kohta kehtib üllatavalt hästi ütlus "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama". Cami kohta peab paraku ütlema, et algul ei saa vedama, pärast ei saa ikka vedama. Ja kuigi tal mõttelend on teinekord väga vinge ning käib ekstra suure kaarega, siis tegudeni ei taha asjad kohe kuidagi jõuda. Üllatusena tuli näitas ta aga üles lõpuks mingit initsiatiivi endapoolset ning sai mindud ühe staadioni lähistele metsa bambusejahile. Noh, ubadel hea nende najal end kõrgemaks sirutada. Ma loodan, et nüüd oad ära ei sure ning bambus seal kasvama ei lähe.


Istu siia kallis.. istu-istu..


Kahe vahel...


Tegelikult oli see palju kõrgem kui siin tundub..


Parkimine algajatele. Tegelikult oleks sinna vahel saanud ehk isegi paberilehe lükata.

The Truth Is Out There

3 peamist põhjust, miks kliendid tellivad puude mahavõtmist on (1) puu on vana ja väeti ning omanik kardab, et see võib ühel lähedal oleval päeval kellelegi pähe kukkuda ja haiget teha koletul määral (2) puu on juhtunud olema omaniku ja killukese ookeani vahel, mis lõpmatu hulga omaniku ja ookeani vahel olevate majade vahelt tema teise korruse paremast aknast avaneb (3) omanik on väsinud palkamast aednikku, kes tema aiast ja mis eriti tähtis, tema kloorist haisevast oa-kujulisest basseinist lehti käiks kord kuus riisumas. Raha eest saab siin maailmas kõike ja ainuke põhjus, miks me teinekord puid rängalt tagasi lõikame on see, et kui meie seda ei tee, teeb seda keegi teine, ja see keegi teine ei pruugi seda teha sugugi vaese puu vaatenurgast hästi. Kusagilt Eesti veebist lugesin hiljuti, et eestlased on ikka ühed agarad leheriisujad sügiseti; ning eestlase rahakott ei kannata igaühel lubada isiklikku kloorivett tagahoovi - seega Eestis võivad puud vähemalt selle koha pealt kergendatult hingata.
Hiljuti sai kinos nähtud viimatist Bondi-filmi. Mitmelt poolt olen kuulnud nurinat, et pole ikka nii hea ega naa hea, samas tuleb meelde tuletada, mida me ühelt Bondi-filmilt ootame. Mis vähemalt minu puhul on hea märul, palju ilusaid Itaalia autosid üksteist puruks sõitmas ja no muidugi bondinaised. Igast Bondi-vidinad on mind suht külmaks jätnud ja mina neist küll puudust ei ole tundud viimases kahes väljaandes. Millest ma aga tegelikult kirjutada tahtsin on see, et viimase filmiga koos ilmus poelettidele samanimeline arvuti- ja mängukonsoolide mäng, milles Bondi nahas saad suurte püssidega ringi joosta nii Casino Royale kui Quantum of Solace tuttavates ja vähemtuttavates kohtades ning pahadele tina anda. Mingil põhjusel aga otsustasid mängutootjad mängule filmist erineva tunnusloo valida. Võib-olla neile ei meeldinud Alicia Keys ja see teine jorss, kellega koos ta esimest korda Bondi-laulu ajaloos duetti laulis (mulle see lugu kinos ei meeldinud, ma mäletan; kuid iga üks kord rohkem kuulamist liigutab loo ühe pügala võrra üles mõõdupuul). Selle asemel palgati uut lugu kirjutama Guns N'Roses'i kitarrist koos - üllatus üllatus, Eesti oma Kerli Kõiv'iga, kes seda lugu ka laulab. Otseloomulikult tuli kohe see youtube sisse toksida ning järgi uurida, mis see lugu endast siis õige kujutab ning et Teid sellest vaevast säästa, siis siin on nii filmi kui mängu laulud:




Mine ja võta, kumb see lugu nüüd parem on, kuid ma olen kindel, et interneti lõpututest foorumitest leiab hulganisti andunud fänne sõna võtmas ja oma lemmikuid kaitsmas lõputul hulgal paadunud fänne.

Lumi. Lumi? Lumi!

Eestis tuli vist juba ]ige mitme p'eva eest esimene suurem lumi maha sel aastal, ja ma olen nii kade. Kuid selles, et Eestis novembris lund sajab ei ole midagi kummalist; hoopis viltu oleks asjad kui ei sajaks. Aga et Sydneyst k]igest paari tunni autos]idu kaugusel ka lund sajab novembris, k]lab k]ll v'hemalt minu k]rvadele uskumatult. Ometigi just seda Jessamine ja Cameron hetkel kogevad. Nimelt me soostusime lapsehoidjad olema n'dalavahetuseks ja noorpaar l'ks m'gedesse Cameroni s[nnip'eva t'histama. Ja kui Min mulle just helistas hetk tagasi ja laskis arvata, mida nad praegu n'evad, pakkusin ma esimese hooga kohe lund. Absoluutselt m]tlemata, mis suust v'lja tuli just, k]las vastus - ]ige. Istu v]i autosse ja kihuta neile j'rgi sinna. Inimesed olla autodega tee ''rde t]mmanud massiliselt ja autodest v'lja h[panud ning pilte hakanud kl]psima. Paraku see lumi seal ilmselt kaua ei p[si, kuna v'ljas on 14 kraadi sooja seal hetkel, kuid liiga h;sti k]lab kyll k]ik see ning kui Mini h''les ei oleks olnud seda lapsevaimustust, siis ma ilmselt oleks arvanud, et ta lihtsalt yritab meie kulul nalja teha.

Panoraam number jälle-ei-mäleta-mitmes

Sydney Wharf ja Harbour Bridge ooperimaja eest nähtuna


Newcastle rannad

Lennu- või laevapostiga?

Päris mitu kingakarbi jagu

Üks karp, üks film (pluss lisaplaadid)
Star Wars The Phantom Menace 2DVD
Star Wars A New Hope 2DVD
Star Wars The Empire Strikes Back 2DVD
Star Wars Return of a Jedi 2DVD
Star Wars Bonus Material
Star Wars Clone Wars Volume One
Star Wars Clone Wars Volume Two
Groundhogday
V For Vendetta
Batman Begins 2DVD
The Prestige
Dagö DVD+CD
Stargate The Ark of Truth
Stargate Continuum
The Hitchhikers´s Guide to the Galaxy
I.Q.
Minority Report 2DVD
Spiderman 3DVD + 1CD
Spiderman 2 2DVD
Spiderman 3 2DVD
Rodgers & Hammerstein's Cinderella
Back to the Future Trilogy 3DVD
The Ultimate Bourne Collection 4DVD
Queen Live At Wembeley Stadium 2DVD
Hellboy 2DVD
Rambo
Lock Stock and Two Smoking Barrels
Serendipity
Notebook
Mulholland Drive
Alien Definitive Edition 2DVD
X-Men Definitive Edition 2DVD
King Kong 2DVD
Walk the Line 2DVD
Bride and Prejudice
The Simpsons Movie
The DaVinci Code 2DVD
Iron Man 2DVD
The DaVinci Code Special Edition 2DVD
The Dark Knight 2DVD

Mitu filmi ühes karbis.
Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl 2DVD
Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest 2DVD
Pirates of the Caribbean: At World's End 2DVD

Terminator 3
True Lies
Last Action Hero

Evening
Just Like Heaven
Sliding Doors

Love Actually
Notting Hill
Bridget Jones's Diary

First Blood
Cliffhanger
Daylight

DOA: Dead Or Alive
Serenity
Doom
Pitch Black
The Chronicles of Riddick

The Skeleton Key
The Return
Silent Hill
Half Light
White Noise

American Beauty
Forrest Gump
A Beautiful Mind

Ice Age
Robots
Garfield The Movie

Jurassic Park
The Lost World: Jurassic Park

American History X
The Score

Ghostbusters
Ghostbusters 2

Solaris
The Day the Earth Stood Still
Fantastic Voyage
Journey to the Centre of the Earth
Voyage to the Bottom of the Sea

Sarjad
Battlestar Galactica Miniseries
Battlestar Galactica Season 1 4DVD
Battlestar Galactica Season 2 6DVD
Battlestar Galactica Season 3 5DVD
3rd Rock From the Sun Season 2 4DVD

Mängud
Pc
Lara Croft Tomb Raider Legend
Star Wars Knights of the Old Republic II The Sith Lords
Lego Star Wars
Lego Indiana Jones The Original Adventures
Rise and Fall: Rise of Nations Golden Edition
DS
New Super Mario Bros.
Yoshi's Island DS
Dr Kawashimas's Braintraining. How Old Is Your Brain?
The Settlers

Muusika
The Web - Spirit of the Land
Michael Jackson - Thriller 25. CD + DVD
Van Morrison - Brown Eyed Girl
Various Artists - The Rock'n'Roll Story

Must, punane ja pruun

Ma tihti mõtlen, et Eesti tundub elamiseks ikka üks äärmiselt hea koht küll. Meil on seal kõik ilusad aastaajad oma külma ja kuuma, lume ja vihma ja päikesega; meil ei ole suuri üleujutusi ega maavärinaid; ainult üks mürgine uss, kes kardab inimest nagu tuld; ja vaatamata sellele, et meil ei ole päris oma suuri mägesid, on meil palju palju ilusaid künkaid ja voore ja järvekesi ning soid nende vahel. Ja meil on rebased ja hundid ja karud ja kõik need piltilusad pisisaared; ning need väikesed rannakesed järvede ja jõgede ja merede ääres, mis ei ole ehk nii suurejoonelised ja kullakarva liivaga täidetud kui mõnes kohas mujal, kuid neil on oma isiksus ja see ei tee neid meie silmis sugugi halvemaks.
Et kõike seda vääriliselt hinnata, tuleb vist tõesti minna kusagile, kus liivarannad oma palmipuudega ulatuvad üle paljude miilide; kus surmava mürgiga ussid ja ämblikud on Sinu tagahoovis sama tavalised kui vihmaussid; kus tulvaveed ujutavad üle terved linnad ning kus kestab igisuvi.
Ussid kardavad mootorsaagide kõva lärmi ja üldsegi nad suurlinnades niiväga hea meelega ei pesitse. Küll aga on siin Sydeys palju ämblikke. Ning mitmete puhul on välimus täiesti tasakaalus nende mürgilisusega. Võib-olla isegi agressiivsusega. Saapad, pikad püksid ning kindad tunduvad vaatamata 35 kuumakraadile täiesti mõistlik tööriietus ühtäkki. Ja ega vist ei möödugi päeva, mil mu tee ei ristuks mõne mürgise ämblikuga.


Neid ämblike näen konkurentsitult enim. Nad on ka kõige suuremad keda ma näinud olen, ulatudes ehk 5-6 cm-ni. Nende "kihvad" on aga liiga lühikesed, et läbi inimese naha ampsata ning sellest johtuvalt ei ole nende näol tegemist eluohtlike ämblikega. Küll aga näevad nad oma karvaste jalgadega päris jubedad välja. Võrku need ämblikud ei punu, küll aga ronivad puudes ja põõsastes niisama ringi ning neil on väga paha komme pähe või krae vahele hüpata ning Sinu külge kinni klammerduda.


Redback. Ehk punaselg. Nood on päris pisikesed võrreldes huntsmanidega. Ja pesitsevad varjulistes kohtades ning nende mürk on juba tappev, kuigi õigel ajal vastumürki saades pääseb vaid tugevate valudega:S. Fakt: emane pistab isase sugu tehes nahka. Just, mitte peale, vaid ajal. Nende ämblikega pole vist kõik kombes..


Funnel-web. Neid olen ma looduses näinud kõige vähem, kuid see eest on nad kõige meeldejäävamad. Sydney funnel-web ämblikud pesitsevad peamiselt maa all. Kasvavad kuni 5 cm pikkuseks ning on päris ägeda loomuga. Vastumürk on neilegi olemas, kuid kuna nende mürk on väga tugeva ning kiire loomuga, tuleb see leida paari tunni jooksul. Igatahes on nad väga kiired ning ohtu tajudes löövad oma kihvad välja ning esimesed käpad püsti, täpselt nagu pildil.

Ja selliste sõprade seltsis me siis päevast päeva töötame.
Nummi.

Pilt vol. 26 - Newcastle

Üks roostes rööbas.. kaks roostes rööbast..


Pliiats.
Harilik.


Tuulisematel tõusupäevadel on rangelt soovitatud sellele lainemurdjale mitte minna. Täna oli mõõdukas tuul ning juhtus olema ka mõõn, kuid lained lõid teinekord vaatamata sellele üle pea.


Tea, kas tal oli ka mugav seal?


Kajakaid ei tundu eriti kõigutavat fakt, et päikest ei paista, tuul tahab nad minema puhuda ning lained vastu karisid paisata. Ei olnud just rannailm.


Kuidas jõulusokk marti jooksmas käis..


Robin Williams?


See seal taga on seesamune lainemurdja, mille tipus ma mõnusa sahmaga soolast merevett kraevahele sain.


Kui ma jõuluvanasse usuks, siis ma paluksin tal endale midagi sellist tuua:)


Uudishimu.


Sydney-Newcastle. Katse nr kaks. Umbestäpselt natukene vähem kui aasta aja eest istusime selle sama rongi peale ja sõitsime seda sama otsa. Ja maandusime sellessamas hostelis ja käisime neis samus rannus. Või oli see eile?


Rannamõnud..








.. et ehk mida kõige peale tormi seal näha võib. Neid vaeseid linnukesi oli seal igatahes küll palju enda otsa leidnud.


Newcastles leidsime sellise toreda poe, mis nimetas end küll hobipoeks, kuid mis tegelikkuses kujutas endast mänguasjapoodi suurtele poistele ja tüdrukutele. Igatahes ajas see pea kirjuks ning ei oleks mingi probleem oma aastapalk seal poole tunniga laiaks lüüa.


Tegelikult oli see sein pikem (või peaks ütlema laiem?) kui supermarketi lihalett.


Praami ootamas..


..ja ootamas.

We are nuts

Läinud nädalal avastasime, et meil on kõik pähklid otsa saanud. Ja kuna polnud ammu turu pääle ka jõudnud, tuligi pühapäevahommikune rituaal jälle ellu äratada. Ma tean, et ma ei tohi kunagi midagi söödavat ostma minna tühja kõhuga, aga sellised asjad juhtuvad ning lõppeks lõpetasin päris mitme kilo pähklite ja kuivatatud puuviljadega. Tervelt 65 dollari eest. Nõnda mõeldes ei tundugi eriti palju, kuid kui see Eesti rahasse ümber arvestada ja mõelda, et ma just kulutasin 650 krooni pähklite peale, siis tundub midagi justkui valesti olevat. Muidugist kulutama ei ole just kõige õigem sõna, sest toidu alla pandud raha ei saa olla kulutatud. Mulle meeldib sellest mõelda kui investeeringust iseendasse. Ja sellest johtuvalt vahetada raha väärt kauba vastu. Igatahes hiljem koju jõudes sain veel kinnitust sellele, et natukene sai siiski liiale mindud seekord, sest isegi meie kõige suuremas kausis ei mahtunud kõiki neid pähkleid/kuivatatutd puuvilju segama. Samas ei pea nüüd jälle paar nädalat pähklite pärast muretsema. Min aga tellis seekord esimest korda endale üle veebi pähkleid. Otse koju. Ning sai nendega koos arve 180-le dollarile. Vot siis.

Muideks. Eesti ületas Austraalia uudistekünnise taas. Meie majandus olla koos lätlastega tugevas pahaseisus. Mitte, et Austraallastel endil siin kõik viis pluss oleks. Tundub, et maja soetamiseks pangalt laenu saamiseks tuleb nõks rohkem vaeva näha kui me seni arvasime.

Ookeani maailm

Sellel samal pühapäeval kui me pähklitega peast lolliks läksime, käisime ka Manly Ocean World'is. See üritus kujutab endast midagi Helsinki Sea World'i sarnast. Viimane on ehk vist
isegi suurem. Igatahes oli informatiivne ning lõbus pealelõunak.


Hai. Kui mu mälu mind ei peta (mida ta kuramuse tihti ikka teeb), siis see on see hai, mida (õigem oleks vist öelda keda) fish and chips'i tellides saab.


Vaatamata sellele, et see hai on oma paar-kolm meetrit vähemalt pikk, omab ta täiesti null ohtu inimesele. Peamiselt sellepärast, et ta hambad kasvavad suunaga sissepoole ning ta ei ole võimeline oma saaki närima, vaid lihtsalt kugistab selle alla ning inimene on kaugelt liiga suur suutäis. Küll aga on põhjust haidel karta inimest, sest maailmas leidub paraku idioote, kes on nõus maksma raha hai uime eest oma supilurri sees. Eriti kurvaks teeb selle tõsiasi, et uimel endal puudub peaaegu igasugune maitse ning teeb suppi ainult paksemaks oma seal olemisega.


Paratamatult tulid neid haisid vaadates meelde varasemad Bondi filmid.


Konn kilbi sees.


Liisi silmarõõm. Oi kui kaua ta on tahtnud krokut puutuda. Kusagil metsas ma seda ilmselt heaks ei kiidaks, kuid selline lemmik võiks endal kodus olla küll. Kui nad ainult suureks ei kasvaks.


Stonefish. Kivikala.


Stoned. Huvitav, mis küll selle kala peas toimub.


Kräsupea.


Peab.. minema.. sukelduma..


Minu kalad liigituvad järgmiselt - need, mida ma julgeks süüa ja need, mida ma mitte oma söögilaua näha ei tahaks. Oot, see oli topelteitus. Ah saite aru küll.


Pikk kala.


Ma vist hakkan aru saama, miks James Cameron nii palju aega on vee all veetnud.

Parem ja pahem

Kui me märtsis oma esimese paremal pool asuva rooliga auto ostsime, olin ma enne seda ainult korra Austraalia teedel roolis istunud. Nagu enamuse meie ettevõtmistega siinmail, nii juhtus ka autoga - me justkui plaanisime seda nii ehk naa teha, kuid lõppeks tuli ost ikka oodamatult ning mitte ehk päris see, mida tagantjärele oleks ostnud. Ma ei kahetse muidugist midagi. Auto on meid ausalt teeninud ning ligi 15 aastat vanalt romult väga palju oodata ei olegi mõtet. Vähemalt oleme saanud minna sinna, kuhu bussidega kuidagi ei oleks pääsenud. Ja minna just siis kui tahame minna. Selline vabadus maksab tegelikult oma hinna ning see on täiesti väärt pisikest lisakulu. Igatahes, esimese hooga oli teispool teel sõita äärmiselt kummaline, kuid sellega harjub kiiremini kui arvata võib. Juba mõne päeva möödudes juba tundub mõte kodusest liiklemisest kuidagi "vale". Praeguseks on aga kokku kärutatud meie Fordiga juba palju tuhandeid kilomeetreid ning oleme autosse investeerinud ainult paarkümmend taala uue ventikarihma eest. Ja kordagi ei ole veel juurde valanud ei mootori- ega käigukastiõli. Muidugist on ohtralt kütust sinna põhjatusse paaki valatud, kuid ei tasugi loota, et 4-liitrine mootor Sul väikese januga oleks. Mitmed kuud hiljem Sydneys paigale jäädes lisandus minu autoparki teine auto. Sedapuhku töömasin, millel peab käiku vahetama manuaalselt. Esimese hooga tundus see sama veider kui kunagi oli teisel pool teed sõitma hakkamine. Aga kõigega harjub ning sedapuhku võttis see aega kõigest mõnisada meetrit. Ja ma pean tunnistama, et mulle meeldib ise käiku vahetada, et ehk ma eelistan manuaalkasti automaadile iga kell. Ükskord koju jõudes tuleb kõik see taas läbi käia ning ma olen sada protsenti kindel, et esimestele nädalatel hakkavad pöördeid sooritades kojamehed kahtlaselt tihti tööle.

Pilt vol.24

Projekt "kiviaed" peaaegu valmis.


..peaaegu.


Bonsai...


Leidsin jupi nööri ja mõtlesin, et punuks õige nöörredeli. Punusingi.


Eesti ja Austraalia vahel liigub post üllatavalt kiiresti. Sellised pakid jõuavad tavaliselt kohale nädalaga, kui tavalised kirjad teinekord 3-4 tööpäevaga. Sedapuhku läks aga aega õige mitu nädalat, sest Austraalia tollile tundus see mingil põhjusel kahtlane ning nad ei saanud muidu kui rebisid paki lahti ja veendusid, et sees on tõesti see, mis paki peal väidetud. Enne lohakalt teibiga "parandamist" pisteti pakki veel vabandav ja selgitav kiri ka, mis on neist küll päris kena ju. Mina aga mõtlen siin, et ega palju rohkem marke vist selle paki peale ei oleks mahtunud isegi parima tahtmise juures.


Voolimisvaha.


Praeguseks on see kirss küll juba täies lehes, kuid veel paari nädala eest istus keset õue nii hästi lõhnav paduroosa sihvakas puu.


Rannamõnud.


Kevad-suvine Sydneys toimunud Eurofest oli naljanumber, kus lisaks hollandlastele, rootslastele, sakslastele ja veel üksikutele olid end kohale vedanud sellised "euroopa" riigid nagu türgi ja sõbrad. Oli teine nagu suvaline moodsa aja "laat", kus jõmpsikad jooksevad ringi plastikust automaatidega , plikad ja poisikesed on täis topakaid näojoonistusi ning lapsevanemad lakuvad õlletelgis. Ja muidugist võis seal nautida selliseid "euroopa" hõrgutisi nagu gosleemid ning muud kaugida road, mille nimesid ei suuda mitte meelde jätta.


Igal juhul hiljutine NordFest oli täiesti meie maitsele üritus, millest võttis osa mitte rohkem kui sadakond inimest ning kus võis nautida põhjamaade tantsu ja laulu ning seda kõike põhjamaiste suupistete ning roogade kõrvale. Ja nii tore, et skandinaavlased on eestlased omaks võtnud ning peavad meid põhjarahvasteks.


Igal juhul astus selle ürituse esimesel päeval lavale kolm Eesti koosseisu. Või pigem Eesti keelt ja meelt mööda koosseisu, sest mitte nad kõik ei olnud enam puhastverd eestlased ega ilmselt rääkinud eesti keeltki, kuid vähemalt olid nad tublisti ära õppinud laulusõnad ning tantsunumbrid. Ja selga pannud rahvarõiva. Need neli last on sündinud ja elanud terve elu Austraalias. Ometigi olid need neli last (ja eriti nende vanemad) ära õppinud eesti keele, mis teeb kohe meele rõõmsaks ja südame soojaks.


NordFesti korraldajatele siinkohal suursuur AITÄH!