Rämps oskab tantsida

Räägivad, et Ollivuudi on viimastel aastatel vallutanud järgedemaania. Kõikvõimalikud maatriksid ja bätmänid ja supermänid ja piraadid ja saed ja isegi väikese-eelarvelised b-õudukad. Tundub, et iga film, mis on natukenegi omadega kasumisse jõudnud, saab järje. Tegelikult on järjefilme tehtud ju ometigi ammustest aegadest ja ei ole järjed sugugi viimase aja moeröögatus. Paraku kipub olema filmimaailmas nii, et mida suurem on number filmi taga, seda kahvatum ta eelkäijatega võrreldes on. Väikeste eranditega võib ehk välja tuua James Bondi seiklustest pajatavad lood, mille kvaliteet on ikka natuke siia-sinna kõikunud, kuid mis ei ole ka otseselt üksteise järjed. Lisaks ka Tähesõdade eeposed, mis on lihtsalt klass omaette. Sama lugu Sõrmuste Isandaga. Siis veel üksikud parem-kui-esimene-või-teine-osa filmid nagu nt Terminaator 2: Judgment Day, Indiana Jones and the Last Crusade ning veel mõned, mis kohe ei meenugi. Paraku on need üksikud erandid. Hiljuti sai ühe hooga läbi vaadatud Kuubi triloogi (Cube, Cube 2 Hypercube, Cube Zero). Tegemist siis mainstreamist väheke kõrvalekalduvate Kanada ulmeõudukatega. Esimese filmi puhul suudeti väga väikese eelarve juures maha saada täiesti vaadatava filmiga, kuid paraku järjed enam millegi uuega üllatada ei suutnud ning tagantjärele mõeldes oleks võinud siiski oma uneaega mitte nende võrra lühendada. Seda enam, et üldiselt ma ei ole gore (filmid, kus väga detailselt kujutatakse inimeste katki tegemist) fänn. Täpselt sama kehtib tegelikult ka Sae (Saw) triloogia kohta. Esimene film oli täiesti põnev vaadata, kuid järjed olid üles ehitatud järjest uhkematele ja rõvedamatele inimhakkimistele. Paraku selline see filmimaailm juba on. Kuna keskmise eestlase filmimenüü koosneb vast 90% ulatuses Ollivuudi popkornifilmidest (millest mingi osa on siiski täiesti vaadatavad ja kohati isegi väga head) ei osatagi muud kino üldse tahta ning Ameerika film = üks õige film. Kuna aga meie kinod-telekanalid-videolevid eriti muud ei näitagi kui SuureOnuSämmi kodumaal vändatud filme, siis ei jää tõsisemal filmihuvilisel muud üle kui tellida kalli raha eest amazonist plaate või tuhnida natuke interneti avarustes, kust leiab praktiliselt kõike. Palju sellistki, mida isegi amazonist ehk ei saa. Nõndaks ongi saamas (mis saamas, juba ammu saanud) internet filmifriikide pühamuks. Ja kuniks leidub nõudjaid, leidub ka Robin Hoode, kes nõudjatele vastu tulevad lahkelt. Leidub isegi vabakutselisi tõlke, kelle sulest saavad eestikeelseks sellisedki filmid, millest 95% Eesti kodanikke kunagi kuulnudki ei ole. Jah, kui Eesti telekanalid näitaksid teinekord ka tõsiselt häid filme, hakkaks ma ehk isegi teleri soetamisele mõtlema. Seniks aga naudin reklaamidevaba digitaalset filmimaailma (mis ei olegi päris reklaamivaba. Nimelt neil veekaaholdingu ja muude Eestisse filmide tarnijate odavatel DVD-käkkidel on pahatihti alguses mingid lollakad reklaamklipid, mida ei saa vahele jätta ega edasi kerida. Ja väga harva leiab mõne eestikeelse topeltplaadi, millel oleks tõesti korralikud lisad kaasas)
Igatahes, kui otsite häid filmielamusi, siis siit leiati kindlasti midagi, mis vaatamist väärt.