Õpime keeli

Kui mingi tegevus on kellegi jaoks ebahuvitav, tuleb see huvitavaks teha/mõelda. Eriti kui sellega peab igapäevaselt tegelema. Õppimine muutub tihti rutiinseks faktide ja numbrite pähetagumiseks. Silmad liiguvad tekstilt ning otsivad juba muud huvitavat mööda ümbrust ringi liikudes ja mõte uitab kaugel, eemal, asjades, mis tunduvad palju huvitavamad. Aga isegi esmapilgul kõige igavamasse õppematerjali võib süvenedes tundideks kaduda. Faktide vahele tekivad seosed, tekib ahhaa! tunne. Avastamisrõõm. 'Kuidas ma seda küll enne läbi ei näinud?'-mõte.
Miks ja kuidas on kõige sagedasemad küsimused, mis mul peas alalõpmata kummitavad. Ühed miksid leiavad vastuse(d), teised ununevad, et kunagi taas tulla. Vastused rahuldavad uudishimu ning tekib hahulolutunne.
Igatahes. Kalender.
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Võib ka väiketähtedega.

Unus
Duo
Tres
Quattuor
Quinque
Sex
Septem
Octo
Novem
Decem

Ladina keeles üks kuni kümme.
Peaks juba mingid seosed tekkima. Septem(ber), Octo(ber), Novem(ber), Decem(ber). Kaks neist on isegi eesti keeles identse kirjapildiga. Väga kena, aga kas siin ei ole mitte mingi loogikaviga? Detsember on ju 12. kuu, kuid decem tähendab 10? See tuleb aga sellest, et Vana-Roomas algas aasta märtsiga ning detsember oligi kümnes kuu. Märts tuleneb nimest Martius, kes oli etruskide põllu- ja karjajumal, tähistades ka põllutööde ning ühtlasi uue aasta algust. Hiljem võtsid roomlased selle jumala etruskidelt koos nonde sõjakunstiga üle ning vormisid Martiusest sõjajumal Marsi. Aprilli etümoloogia on senini selgusetu, kuid arvatakse pärinevat ladinakeelsest sõnast aperire 'avav' ehk aeg, mil puud ja lilled avanevad - puhkevad õide. Mai arvatakse tulevat Rooma viljakusejumala Maia nimest, kellele pühendatud festivali sellel kuul peeti. Juuni pärineb samuti jumala(nna) nimest - Juno, Jupiteri naine, Rooma peajumalanna, Marsi ema. Juuni nimetus oli Antiik-Rooma kalendris quintilis 'viies'. Hiljem nimetati see Julius Caesari auks ümber Juliuseks. Kuues kuu - sextilis. Nimetati Rooma valitseja Augustuse auks ümber. Teadagi milleks. Sest Augustuse valitsejakstõusul juhtus nii mõndagi tähtsat, k.a. Alexandria (Ἀλεξάνδρεια) langemine. Järgnevad neli kuud ei vaja ilmselt lähemat selgitamist enam. Üle jäävad veel vaid kaks viimast. Jaanuari ning veebruari Vana-Rooma kalendris ei olnudki, aasta koosnest kümnest kuust, talveperiood oli ilma kuudeta ja aastas oli 304 päeva. Arvatakse, et ettepaneku kaks kuud lisada, tegi Romuluse eelkäija, kuningas Numa Pompilius aastal 713 e.m.a. võrdsustamaks kalendrit standardse aastaga, milles oli 355 päeva. Jaanuar sai oma nime kahenäoliselt jumalalt Janus, kes oli uste, väravate, alguse ning lõpu jumal. Janus omakorda pärineb ladinakeelsest sõnast ianua 'uks'. Veebruari taga on jällegi ladinakeelne termin februum 'puhastus'. Nimelt veebruar oli puhastuskuu. Aastani 154 e.m.a. oli veebruar aasta viimaseks kuuks, see seletab ka seda, miks just veebruaris on 28 päeva ja liiga-aastatel just veebruari üks päev juurde pannakse.

Ja naisenimi Amanda tähendab täht-tähelt 'naine, keda peab armastama' või 'armastust väärt naine'; (female) that must be loved; rakastettavaa; Che non si può non amare; hon som bör älskas