Rohkem kui 3000 sõna

Kui me poodi läheme, siis me eeldame, et seal on kõik viisakas ja puhas ning kaup ei ole pakendite alla ära kadunud ning juurikad ja puuviljad on pestud. Auto on tänapäeval täpselt samasugune tarbekaup nagu telefon või tolmuimeja või praepann. On küll ka inimesi, kellel auto on näitamiseks teistele, kuid sellistel inimestel on ka kõik muu teistele näitamiseks ning üldiselt ma sääraste inimestega ei suhtle ning üritan neid igati vältida. Igatahes, suurem jagu autopoode/turge on lahtise taeva all ning see seab poe/turu omanikele mõned kohustused (pigem soovituslikud on need küll). Mulle ei meeldi autode vahel sügavates lörtsimeredes sumbata. Ma ei hakka ka igat autot kätega puhtaks nühkima, et leida taha pistetud paberit hinna ja muu infoga. Õnneks mõnel platsil olid autod ilustikenasti puhtaks harjatud ning just nemad saavadki nüüd rõõmsalt tõdeda, et said järjekordse auto müüdud ning ühe plussmärgi jälle juurde tõmmata. Mulle meeldivad puhtad autod. Mulle meeldib meie auto ka. Ikkagi esimene ju.

Täpselt kolm korda olen sel talvel suusad alla saanud. Ühtekokku ehk 10 km nendel läbinud. Ja umbestäpselt null on neid kordi, kui olen uisud jalga pannud. Ja selle kõige peale on hilja mõelda nüüd, mil suur sula käes. Talvesaapad võib kummisaabaste vastu vahetada ning heledad püksid rahulikult kappi pista. Sulaga kaasnevad aga muud toredad tegevused, mida pakasega on raske ehk teha. Näituseks lumesõda ning lumeinimeste tegemine. Et aga me oleme harjunud lumest memmesid ning mehi nägema ikka kusagilt laugemates kohtades mõnes pargis või maja tagahoovis, siis oli suur minu üllatus, kui nägin Vallikraavi tänavat mööda alla jalutades mäe ülikooli matemaatikahoone poole vaadates mäe otsas tavatut paari - rinnakas lumenaine ning mees, ilusti käest kinni ja puha. Fantaasia

Uisutama minemata jätmist ei õigusta küll mitte miski, kuid vähemasti sai läinudaastane tegematajätmine sel aastal teoks tehtud. Ehk siis jääküünlad särasid taaskord vanematekodu hoovis. Nende tegemiseks peab olema piisavalt käre pakane, et ühe ööga valmis saaksid - ehk siis vähemasti 15-20 pügalat alla nulli. Tehnoloogia ise on imelihtne - tarvis on pange (soovitavalt mitu, et saaks korraga rohkem lampe), pangede arvuga võrdne hulk pudeleid (peavad olema ühtlase jämedusega ning vähemasti pange kõrgused), natuke liiva või muud raskust pudelite sisse ning vett. Panged tuleb vett täis lasta ning pudel koos raskusega pange keskele asetada (kui paksust klaasist pudel on, siis polegi ehk raskust vaja, püsib niisamagi paigal). Seejärel panged välja tasasele pinnale ning tuleb jääda hommikut ootama. Poole ööpäevaga peaks 20 külmakraadi juures vesi täpselt niipalju ära jäätuma, et jää paksus on 5-10 cm ning selle jäätüki sees on veel vett. Seejärel tuleb kuidagi lamp pangest kätte saada ning pudel lambist välja. Seda saab lihtsustada vähese sooja veega pange üle valades. Ideaaljuhul mõrasid sisse ei löö ning saab kenasti lambi pangest välja tõsta. Pudeliga samuti toimetada ning üleliigne vesi lambi seest välja valada. Jääb üle veel vaid sobiv koht lampide jaoks välja vaadata ning küünlad nende sisse asetada ja tulemus on väga efektne, eriti kui tänavavalgustus otse peale ei paista.