teisipäev, 4. november 2008

Dagö - Jää

Ma olen peaaegu päris kindel, et Dagö(s)t kuulsin esimest korda kui olin aega teenimas. Selleks ajaks oli neil välja antud Dagö ja Toiduklubi. Tegelikult olin ma ilmselt lugu või teist enne ka ikkagi kuulnud raadiost või kusagilt, kuid minu teadlikku mõistusesse polnud see koosseis veel jõunud. Ja ei olnud ma ka absoluutselt teadlik Saatpalu varasemast loomingust. Ja mitte kaugel ei olnud peale ajateenistust enam esimesed kontsertid ning ridarobumisi tuli plaate juurde üle järgnevate aastate. Lõpetades Möödakarvapaiga, millega tutvusin hoopiski Austraalias olles. Ja mis kuidagi eriti südamelähedaseks on saanud, võib-olla just seetõttu, et see kuidagi vaikselt koduga seob. Või mine tea, ehk on lihtsalt hea kogumik.
Täna klõbistasin arvutisse üle pika aja dago-band.ee. Ja enda üldsegi mitte nii meeldivaks üllatuseks leidsin sealt sellise jutu "2008 novembris 3 kontserti 10nda sünnipäeva, vaheajale mineku ning loomulikult oma sõprade auks!". Ja asja natuke lähemalt uurima hakates sain teada, et need viimased kolm kontserti toimuvad täna ja kahel järgneval päeval vahetult peale tänast. Kibekiirelt tuli sellele kõigele kinnitust saada.. noh, et ma ikka midagi ette ei kujutaks endale või nõnda. Ja kellelt muult ikka pärida selliste asjade kohta kui sõberAntilt. Ei olnudki see kõige parem idee tegelikkuses, sest lisaks kinnitusele sain kinnitust veel tõsiasjale, et ta on justnimelt täna õhtul Viljandisse sõitma.
Selle aastanumbri sees ilmus luule-laulu-biograafiline teos Nähtused ja tehtused, milles on sees luuletused/laulutekstid mitte ainult Dagö aegadest, kuid siiski puudub selge ülevaade selle autori muusikalistest tegemistest. Läbi aastate on ilmunud intervjuusid siin ja seal, kuid vähemalt mina oleksin küll nõus käima välja raha mingitlaadse (auto)biograafilise teose eest, millises oleks kõik ka minusugustele üksipulgi lahti seletatud ilusti-kenasti.
Mulle väga meeldiks mõelda, et Lauri Saatpalu nüüd lusikat nurka ei viskaks ning juba varsti uue koosseisu ja uute lugudega meid jälle rõõmustaks. Või miks mitte ka mõne vana koosseisu ja vanade lugudega. Naised saunas muideks rääkisid, et Pantokraatorist võib varsti midagi meeliülendavat kuulda.
Lõppude lõpuks lähevad nad kõigest puhkusele, seega jätta nutt ja jätta hala ning tegelikult tahtsin ma ainult teavitada kõiki neid, kes vähemalt ühele viimasele kontsertile lähevad, et ma olen ikka kuramuse kade teie peale.