kolmapäev, 24. september 2008

Mõtete mõlgutatamine

Läinud nädalavahetusel toimus meist üldsegi mitte kaugel (muidugist Austraalias omavad vahemaad hoopis teist tähendust nagu kõik juba teavad) Eurofest. Et aastate eest olla sellel üritusel ka Eesti tantsijaid nähtud, siis ei saanud ju minemata jätta. Oli justkui miski üritus, mida oodata pikisilmi. Näeb ehk mõnd ammust tuttavatki. Ei näinud. Ei näinud üldse ühtegi eestlast. Ega soomlast. Selle ürituse järgi koosneb Euroopa ainult poolakatest, albaanlastest, hollandlastest ning norra viikingitest. Ning täiesti jäi mulje, et suurem osa mees-asjaosalisi oli sellele üritusele tulnud ainult ja ainult õlletelgi pärast. Igatahes olime ammu enne ilutulestikku juba läinud. Min ei suutnud ka rohkem seda üritust taluda ning Cam jäi lastega sinna ainult sellepärast, et nood olid terve õhtu pikisilmi tulevärki oodanud. Järgmisel päeval Cam ütles, et Eesti oli siiski esindatud.. minu näol, kes ma olla olnud justkui kõndiv Eesti lipp, sest oli mul seljas Eesti jalgpallikoondise t-särk, jalas sini-mustad püksid, seljas sini-must-valge-kirju seljakott ning peas toosama Min´i kootud müts - ka sinimustvalge värvilahendusega. I´m obsessed about those colours.
Viimasel nädalal on puutöö kivitöö ees kõvasti taandunud. Ning ma ei kurda absoluutselt. Kivi kui meedium on sama meeldiv vormida kui puit. Eriti kui ei kasuta mingeid elektritööriistu. Isegi kärbsed ei tundu siis enam nii tüütud ning Liisi peab mind teinekord lausa vägisi töölt koju vedama. Ning Evan ei suutnud mainimata jätta, et ma peaks tegema kompanii eSTONia.
Ma ei tea, kuidas Eestis olukord on, kuid siin tuleb poodides juba vaadata, kuhu astud, sest kui ette ei vaata, võid lõpetada lõputute jõulukola riiulite vahel. Mis on iseenesest täpselt sama masendav kui need pisikesed jõmpsikad seal Eurofestil, kes automaatrelvadega ringi jooksid ja inimeste pihta tulistasid. Mis sest, et need olid plastikust ning tinasaju asemel "ainult" kõva lärmi tekitasid. See kõik tundub lihtsalt nii vale.
Lõpetuseks on mul äärmiselt hea meel tõdeda, et oma pakime-oma-kolm-asja-ning-läheme-Austraaliasse reisiga oleme inspireerinud oma sõpru-tuttavaid, kelles mitu-mitu mõlgutavad samu mõtteid, mida meie mõlgutasime aasta eest. Ja teised on mõlgutamisest kaugemalegi juba saanud. Ja muist neist mõlgutajatest mõlgutavad end ühel päeval ehk tõestigi siia. Vot see idee on tõesti väärt veidike mõtete mõlgutamist.