Kohvikusse ja loomaaeda

Täna juhtusime käima Sydney Taronga loomaaias. Ülepäeviti töötame me selle vahetus ümbruses ehk Mosmani linnaosas ning päris tihti on kuulda ahvide ja muude elukate kõva lärmi.
Igatahes sai vaatamata sombusele ilmale end lõpuks kokku võetud ning peab tõdema, et täiesti tore üritus oli. Kuid üks asi pani mind pisut muigama. See loomaaed nimetab end üheks maailma suurimaks omataoliste seas. Kuid Tallinna Loomaaed lööb Sydney oma vähemalt 10 enama eri liigiga ning konkreetsete isendite arv on meie omas Eesti loomaaias lausa kaks korda suurem. Ja suhkruvatti siin ka ei müüdud:S


Ent vaatega lööb Sydney loomaaed ilmselt küll suuremat osa maailma loomaaedu. Parem ikka kui vaade Mustamäele. Või kus iganes sealt Tallinnast näeb.


Gallus gallus ehk et koduse kuke vaarisa.


Vaade trossraudteelt. Mis sõitis üle loomaaia.


Sellised kirevad kevadised lillepeenrad.


Raskekaalumaailmameister.


Ah et selline ongi see jänese ja rebase hübriid.


Elevant nimega... ee... Londiste


Lõvikuningas


Vaata.. Pingviin lendab. Vee all.


Deep blue sea. Ja suur hüljes selle sees.


Lucy: They look exactly like humans.


Lolo: (või Pepe?) Lolllaakaaad.


See on üks äärmiselt kummaline veelind. Erinevalt kõikidest teistest saavad nende suled täiesti märjaks ning peale sukeldumist, milles on nad tegelikult äärmiselt osavad, istuvad nad nõnda tiivad laiali kuni kuivaks saavad. See õnnetu isend on paraku oma vasema tiiva kusagile kaotanud.


Mida Sina vahid?