Arahnofoobia

Miski ytleb mulle, et mulle ei hakka kunagi 'mblikud meeldima. Mitte ohutud ja pisikesed nagu nad Eestis on, vaid sellised suured ja enamasti v'ga kurja v'ljan'gemisega Austraalia 'mblikud. Ma kyll katsun endale sisendada, et nad tegelikult tunnevad minu ees tunduvalt suuremat hirmu, kuid ikkagi ei hakka ma neid enda pealt vaikselt k'e peale korjama ja maha panema. Hoopiski valdab mind selline ]hk]rn paanikahoog, mille k'igus 'mblikud enamasti suure kaarega kaugele kaugele lendavad. Yhel p'eval ronis yks huntsman mulle p'he ning laskis end vaikselt v]rgu otsas m;;da nokatsi nokka mulle silme ette. Ma ei m'leta t'pselt kuidas ma reageerisin, kuid k]va mitu sammu tagasi hyppasin hooga ning myts kadus k]ige 'mblikuga. Igal juhul on seni kysimusi esitatud p'rast tegutsemist ja ma hakkan vist natukene sellest Liisi 'mblikufoobiast aru saama. Ja yldsegi ei aita sellele kaasa see, et t;;l olles n'en iga p'ev myrgiseid ja v'hem myrgiseid ja teinekord t'iesti kahjutuid (kuid mitte v'hem jubeda v'ljan'gemisega) 'mblikke. Ja mitte ainult 'mblikud ei ole tyytyd - enamusel kohalikel taimedel on v'ga teravad (ja pikad (ja teinekord ka myrgised)) okkad. Selliseid on kohe hea meel mootorsaega maha niita. K]ige parem osa minu t;; juures on muidugi see, kui saame t]siselt suured puud keset linna lihtsalt maha langetada. Juure pealt. Pean hakkama fotokat endaga kaasas kandma. See ei ole kyll just videokaamera, kuid ajab asja 'ra ilmselt.
Ja kevad on tulemas. }hus on tunda seda peaaegu tuttavat l]hna. Ning ]htud on kauem valged ning p'eva aeg tuleb juba soojendusdress maha visata. Ja k]iksugu puud-p]]sad on juba (v]i kohe-kohe puhkemas) t'ies ]ies. Pluss igast tsitruselised on valmis. L'inud n'dalal sai k'idud t;;l olles naaberaiast sidruneid noppimas. Ning hiljem sai sellest imehea sidrunisorbett. Ja terve suure kobara banaane saime. K]ige puuga. On teised praegu veel sellised rohelised.. kuid k]ik need eksootilised vilja maitsevad n]nda ikka hoopis teistmoodi. Ikkagi oma k'ega korjatud.