Panoraam vol.4?

Lumi!

L'inud n'dalal k'isime Min'i, Cameroni, Holly ning Lucy'ga m'gedes puhkamas. Et meil ei olnud ei aega ega raha, et minna lumistesse Austraalia Alpidesse, pidime leppima Sydney kylje all olevate Sinim'gedega. Mis l'ppkokkuv]ttes puhkuse seisukohalt t'itis oma eesm'rgi sada protsenti ning natuke pealegi veel. Peaatraktsiooniks pidi meil saama plaanide kohaselt Jenola koopad (mis seni konkurentsitult suurimad koopad, mida meie oleme kylastanud ning kuhu ma tahaks tagasi koobastesse ronima minna). Kuid plaanimata tegevused on alati k]ige vahvamad ning ma ei oleks osanud k]ige paremate plaanide j'rgi ka ette n'ha, et me lumes]da saame teha seal. Yhe kohaliku k'est igatahes kuulsime, et seal koobaste l'hedal olla 4 p'eva eest lund sadanud ja et siin seal tee ''rtes varjulisemates kohtades v]ib veel midagist leida. Ega ma kaua ei m]elnud ning varsti olimegi k]ik yleni selles v'heses lumes. Ning k]ige toredam selle k]ige juures oli see, et ei Lucy ega Holly polnud varem oma elus lund n'inud. Eestis vist ei leia 5-aastast last, kes pole elus lumega kokku puutunud, aga nagu arvata v]is, tydrukud l'ksid sellest p'ris p;;rdesse. Muidugi mitte nii hulluks kui mina ja Cam, kes me kolisime lumes]jaga isegi autosse teinekord. Kuna m'gedes on hoopis teine kliima ning pinnas kui k]igest m]ne tunni autos]idu kaugusel olevas Sydneys, siis leiab sealt hoopis teist masti taimi.. meile palju tuttavamaid ning kodusemaid. Nt h'sti palju on kaskesid ja tammesid. Ja kuna praegu kevad on, siis ]itsevad igal pool nartsissid ning krookused ning tulbid ning v]]rasemad... Ja isegi majad olid rohkem majade moodi oma k]rgete viilkatustega. M]nel hetkel v]is t'iesti arvata, et oleme tagasi Eestis, v.a. muidugist need suurd m'ed taustal. Ja muidugist yldse ei tee paha, kui puhkuse ajal on Sinu p'ralt terve maja. Ja kui selles majas on SUUR k;;k ning m]nus kamin. Ja muidugi head s]brad ja kaks pisikest armast tydrukut. Ega vist t]esti ei saa enam paremat puhkust tahta.


LUMIII!!

Nii v'he ongi vaja, et suur mees hulluks ajada peast ning oma laste vastu h;ssitada.

T'pselt enne seda olid koopas k]ik tuled kustus ning seal oli nii pime, et isegi pimedas toas silmi k]vasti kinni pigistades ei saa nii pime olla.


..ja kui tuled p]lema pisteti, v]is siitsealt kividelt n'ha valgust vastu sillerdamas. Mida muidugi ei ]nnestu kuidagi pildile saada.


Puuhaldjas


Tegelikult on see pilt minu uuest mytsist.

Pilt vol.20

Sellest on nyyd kyll juba peaaegu kuu aega m;;das, kui me seda suurt magnooliapuud ymber istutasime, kuid pilti pole sellest ikka veel olnud mahti yles panna. Tagantj'rele v]ib ;elda, et puu on ikka veel pysti ja t'iesti elus. Mis on m]nele mehele v'ga suureks kergenduseks. Igatahes n]nda selle puu teekond oma uude koju alguse sai - suure saega.


Kui tervele puule oli ring peale "saetud", vahetati bobcati saag kahvli vastu ning t]steti puu vaikselt maast lahti, labidatega alt juuri l'bi lyyes.


Kui viimaks k]igist juurtest jagu oli saadud, pandi kylgedele toeks tugevad lauajupid, mis mullapalli koos hoiaksid v]imalikult palju ning lykati juurte alt l'bi laiad rihmad.


K]ik t]stmiseks valmis, tuli kohale kraana, kes puu maja tagahoovist s]ites v'lja t]stis. Seda tehes l]hkus kraanajuht muideks kraana yhe kahest teljest 'ra.


L]puks saadi puu yhes tykis siiski yle aia ning kui oksad olid v]imalikult tyve ymber kinni t]mmatud, t]steti t'ies ]ies magnoolia veoauto treilerile.


Ja n]nda selle kupatusega s]ideti m;;da suurt ja tiheda liiklusega teed, turvaautod ees ja taga.


Naljakas oli n'ha inimeste n'gusid t'naval, silmad imestusest punnis. Hea et m]ni autojuht teel v'lja ei s]itnud.


Puu uues kodus oli meie k'sutuses juba hulka suurem kraana (55 t). Ma ei tea kuidas, kuid kraanajuhil ]nnestus veel t'ie kupatusega elektriliinidesse s]ita. Nii tore ju, et me k]ik parasjagu liinide all seisime. }nneks liinid j'id yles ning kui v'ljaurrituvad traadid kraana vintsis "m'kkaiveri"teibiga kinni said teibitud (t]silugu), v]is t;;ga j'tkata.


Puu t]steti otse yle liinide ning yle suure tennisev'ljaku...


... otse uue kodu ette.


Mis ei olnud veel sugugi t;;p'eva l]pp. Tuli see veel k]ik paika s'ttida ning k]vasti pinnast t'ita ning puu lahti siduda ning v'hesed purunenud oksad v'lja l]igata.


Peaaegu sellisena see puu seal nyyd ongi. Kyll rohkem vastu maad ning ]ied on asendunud lehtedega. Kuid mind ikka veel h'mmastab, kui v'ike mullapall sellele vaesele puule kylge j'eti. Ja otse loomulikult sadas terve selle p'eva lakkamatult vihma.


Jenga klotsidest torni ehitamine on justnagu puu elutsykkel - valmib kaua, kuid maha l]ikamine k'ib nii kiiresti.

Arahnofoobia

Miski ytleb mulle, et mulle ei hakka kunagi 'mblikud meeldima. Mitte ohutud ja pisikesed nagu nad Eestis on, vaid sellised suured ja enamasti v'ga kurja v'ljan'gemisega Austraalia 'mblikud. Ma kyll katsun endale sisendada, et nad tegelikult tunnevad minu ees tunduvalt suuremat hirmu, kuid ikkagi ei hakka ma neid enda pealt vaikselt k'e peale korjama ja maha panema. Hoopiski valdab mind selline ]hk]rn paanikahoog, mille k'igus 'mblikud enamasti suure kaarega kaugele kaugele lendavad. Yhel p'eval ronis yks huntsman mulle p'he ning laskis end vaikselt v]rgu otsas m;;da nokatsi nokka mulle silme ette. Ma ei m'leta t'pselt kuidas ma reageerisin, kuid k]va mitu sammu tagasi hyppasin hooga ning myts kadus k]ige 'mblikuga. Igal juhul on seni kysimusi esitatud p'rast tegutsemist ja ma hakkan vist natukene sellest Liisi 'mblikufoobiast aru saama. Ja yldsegi ei aita sellele kaasa see, et t;;l olles n'en iga p'ev myrgiseid ja v'hem myrgiseid ja teinekord t'iesti kahjutuid (kuid mitte v'hem jubeda v'ljan'gemisega) 'mblikke. Ja mitte ainult 'mblikud ei ole tyytyd - enamusel kohalikel taimedel on v'ga teravad (ja pikad (ja teinekord ka myrgised)) okkad. Selliseid on kohe hea meel mootorsaega maha niita. K]ige parem osa minu t;; juures on muidugi see, kui saame t]siselt suured puud keset linna lihtsalt maha langetada. Juure pealt. Pean hakkama fotokat endaga kaasas kandma. See ei ole kyll just videokaamera, kuid ajab asja 'ra ilmselt.
Ja kevad on tulemas. }hus on tunda seda peaaegu tuttavat l]hna. Ning ]htud on kauem valged ning p'eva aeg tuleb juba soojendusdress maha visata. Ja k]iksugu puud-p]]sad on juba (v]i kohe-kohe puhkemas) t'ies ]ies. Pluss igast tsitruselised on valmis. L'inud n'dalal sai k'idud t;;l olles naaberaiast sidruneid noppimas. Ning hiljem sai sellest imehea sidrunisorbett. Ja terve suure kobara banaane saime. K]ige puuga. On teised praegu veel sellised rohelised.. kuid k]ik need eksootilised vilja maitsevad n]nda ikka hoopis teistmoodi. Ikkagi oma k'ega korjatud.

Pilt vol.19

Selle linnu nimi on butcherbird (lihunik lind). Ja nagu nimest v]ib j'reldada, ei s;; see lind mitte seemneid ja puuvilju, vaid pisikesi ja teinekord ka suuremaid linnukesi ning pisin'rilisi ja konnasid ja k]ike muud, millest saab verd ja liha. Cam r''kis loo, kuidas tema vennal oli lapsena olnud kaks kanaarilinnukest. Yhel p'eval hiilis butcherbird lemmiklinnukeste puuri juurde ning meelitas nad oma ilusa lauluga puuri kylje vasta ning niipea kui vaesed linnukesed oma pea puurivarbade vahelt v'lja pistsid, rabas butcherbird yhel peast ning yritas l'bi puuriv]re t]mmata vaest linnukest. Kuna l'bi mahtus ainult pea, sai lihunik-lind k'tte ainult pea ning keha j'i elutult puurip]randale lebama. Teine p'ev oli ka teine linnuke sama teed l'inud.


Yhe mehe tagahoovis oli bassein ning sellel basseinil oli juba m]nus uue elu kiht peale kasvanud. Paraku oli oma otsa leidnud seal ka yks kookaburra, mis on kyll t'iesti mysteerium, kuidas selline suur lind sai sinna 'ra uppuda.


Selline see banaanipuu (v]i on seda ]igem ehk p]]saks liigitada?) ongi


Siin on banaanipuud niisama tavalised kui meil ]unad v]i kirsid. Ja kuna hetkel on need just valmimas, siis ei saanud ju koju tulla tyhjade k'tega. Muidugist enne paari n'dalat nad s;;gik]lblikud veel ei ole.


T'na tegi Min meile yllatuse. Ja milline tore yllatus see oli. Mina ei oleks tegelikult seda uskunud, et Sydneyst v]ib Eesti leiba leida. T'elist eesti musta leiba. Paraku head sauna pole ikka veel silma hakanud, ehita v]i ise yks.


Otsi..


Liisi ja Tin-Man


Lucy the Mermaid


Ilmselt on m]ni lugejatest ikka kohvijooja.. ehk siis teile k]igile - selline see kohvitaim v'lja n'ebki. Ja nendest punastest marjadest areneb v'lja kohviuba.


Holly, Tin-Man ja Lucy. Oli see Sydney praamisadamas. Sealsamas, kust me hiljem aborigeenidelt tympsuga kikeridoo muusikat ostsime yhe cd-plaadi jagu.

Pilt vol.18

K]ik pildid sellest yles on Austraalia kohalikest p]]sastest, mis praegu k]ik t'ies ]ies on.. seega on metsaalused praegu t'is kevadist v'rsket l]hna ning puna-lilla-sini-kolla-oranzi.





Sydney botaanikaaias oli orhideede n'itus.


Lucy


Suured lapsed ja v'ikesed lapsed

oli see nii v]i nii ainult mulle see n'is?!

Sellest on tegelikult juba enam kui kuu m;;das, kui me Sydneysse tulime. Juba p'ris mitmendat korda. Kuid sedapuhku, et j''da. Sydneyga on meil kuidagi omamoodi suhe, sest oli ikkagi see linn ju meie esimeseks kokkupuuteks Austraalia ning austraallastega. Ning tagantj'rele peab ytlema, et Austraalia ei ole ikka yldse selline nagu Sydney v]ib arvama panna. }nneks. Sest vaatamata sellele, et ma ei olnud kunagi varem yheski "t]elises" suurlinnas viibinud n]nda pikalt, arvan ma, et suurlinnad on k]ikjal maailmas seest t'pselt samad. Seega ei ole v'ga vahet, kas oled Sydneys, Melbourne, Ateenas, Pariisis v]i Suures }unas. Inimestel on alati kusagile kiire ning suured pilvel]hkujad ja jube l'rm t'navatel paneb mul pea ringi k'ima. Muidugist ei koosne suurlinnad ainult tohutusuurtest hoonetest, kuid suurlinnades Sa lihtsalt ei tunne seda v'ikelinna m]nusat uimast "no-worries" ellusuhtumist. Kui veel v]tta arvesse, et Sydney on maailmas 21. k]ige kallim linn elada, siis ehk ei olegi k]ige targem m]te siin end sisse seada. Kuid, seekord on meil siin pysimiseks p]hjus, mida esimesel korral ei olnud - s]brad. H'sti head s]brad. Ja t;;. Mis on samuti v'ga hea. Juba kuu aega t;;tan ma valdkonnas, mis kindlustusfirmadele eriti ei meeldi ehk t;;tan arboristi jaoks ning t'psemalt on tema ametiks treecliming ehk puude k'rpimine ja langetamine. Teinekord ka ymberistutamine ning aedade yldhooldus ning (ymber)kujundus. Tervete puude langetamine on see k]ige huvitavam osa, mis yhtlasi juhtub olema ka k]ige ohtlikum. Ja mitte ainult sellele, kes puu otsas on. Meie kraanasid ei kasuta ning v'ga tihti ei ole see isegi parima tahtmise juures yldse v]imalikki, sest puude ymber ei ole sugugi mitte laiad ja tuhjad pargialad, vaid majad ja basseinid ja teinekord pisemad puud ning halvematel juhtudel elektriliinid (eriti halbadel juhtudel k]rgepinge liinid). Seega peab teadma, mida teed, kuna teed, kuidas teed ja meeles pidama, et ettevaatlikkus on meie s]ber ning kiirustamine meie vaenlane. Kuid see on inimese loomuses, et me teeme vigu ning eksime ja just see panebki kindlustusagendid arboriste mitte v'ga meeldima. Karm reaalsus n'itab, et iga treelimber teab v'hemalt paari kolleegi, kes on surma saanud v]i halvatud v]i vajavad liikumiseks ratastooli. Ja sellise fyysilise eluviisiga inimeste jaoks on selline saatus kyll midagi, mida nad isegi vaenlasele ei soovi. Ja kahjuks vaatamata k]igile sellele, meeldib see t;; mulle iga p'evaga aina enam ja enam ning mine tea, ehk yhel p'eval teen isegi selle kursuse 'ra.
L]ppeks kui suudad leppida, et Sydney on v'ga kallis ning kiire linn ja leiad rahulikult rytmi, milles elada, ei olegi siin nii hull. Ning eriti tore on see, et kunagi ei hakka siin igav. Suur rahakott tagab muidugist suuremad seiklused ja kirjumad kogemused, kuid t'iesti vabalt v]ib ka v'ga kasinaga elu nautida siin. Tuleb ainult silmad lahti teha. Ning koju kaasa toome siit ilmselt muudki kui hunnikus tr'ni ning m'lestusi ja kogemusi. Igapyhap'evased turulk'imised on nii loomulikuks osaks saanud juba meie elus, et raske oleks sellest vist Eestis loobuda. Kuid vaevalt me seal turul 1000 krooni eest p'hkleid, puu- ja juurvilju ostame. Muideks sellest turust oleme saanud seni parimat tumedat leiba, mis ei j'' absoluutselt alla Eesti leivale ning mis siinset elatustaset arvestades ei ole ka k]ige kallim ("k]igest" 55 krooni p'ts).
Ja kui keegi veel ei tea, siis oleme juba tellinud omale siia uued passid (sest vanade varsti enam ei kehti. Eriti tark tulla pikale reisile ja oma passi kehtivust mitte kontrollida, eksole;)).. ainult selleks, et oma viisasid pikendada. Ja ma olen juba praegu p'ris kindel, et ykskord koju tagasi joudes hakkame siia tagasi igatsema. Aga varem v]i hiljem me tagasi tuleme niikuinii. Kui l'heb h'sti, siis aasta p'rast. Kui l'heb mitte nii h'sti, siis n'eme juba paari kuu p'rast.

Ning kui keegi tunneb, et tahab meile kirjutada v]i joonistada v]i lihtsalt postkaarti saata, siis saab ymbriku peale kirjutada j'rgmise aadressi: 21 Hill St, 2096 Freshwater, Sydney NSW, Australia
P'ikest k]igile ning ma luban, et enam ei tule kahekuiseid auke kirjutamistesse.. Aus]na noh.

Panoraam vol.ei-m'leta-enam-kui-mitmes

K]ik kolm ylemist pilti on seni meie p]hjapoolseimast punktist Austraaliast.. umbes 100 km MacKay'st p]hjas ning osa rahvuspargist, on see inimk'e poolt suuresti puutumata v'lja arvata yksikud matkarajad, kust avanesid sellised fantastilised vaated. Ja see k]ik leidis aset 5. juunil.


See ilus pisike rand asub ainult m]ne minuti jalutusk'igu kaugusel meie uuest Sydney kodust. Taamal paistab palju populaarsem ning suurem Manly rand, kuid selliseid pisikesi paradiisijupikesi, kus v]ib rahulikult mere h''lt kuulata leiab poole tunni jalutusk'igu kaugusel mitmeid ja mitmeid.

Pilt vol.17

Pisike ]htune piknik Manly tammi ''res. Pimedas jahtisime possumeid taga taskulampidega..


Sellest on juba omajagu aega m;;das, kuid MacKays sai sihukesi telke pystitatud kaevandusmessi tarvis.. V]ttis paar p'eva ning 15 meest, et yks valmis saada. Igatahes nyyd ma saan aru, kust sellised k]rged myygipinna hinnad tulevad messidel.


Yks p'ev l]ikasime yhe suure eukalyptipuu ymbert viinapuu v''te 'ra. Suures osas polnud puud enam v''tide alt n'hagi, kuid ettevaatlikult, puu koort mitte vigastades, v''did ylevalt alla l]hki l]igata yhe kylje pealt, oli v]imalik neid suur kogus korraga umber puu 'ra "koorida"


Palmipuu tipp.


M]ista m]ista


Minu m;letamist m;;da v]ib ka Eestist osta Bundabergi rummi.. Teate kyll, see suure j''karuga logo. Austraalia suurim rummitootja ikkagi. Kuid suhkruroost rummiks saab see k]ik sellistes hoonetes. Ei n'e just k]ige viisakam ja esinduslikum v'lja.


..ja"a''a''a''r - ja''ljed..


Austraalias kehtib kaks reeglit.. Mida ilusam lind, seda jubedam h''l ning k]ik kohalikud taimed n'i vad omavat tugevaid ning teravaid okkaid. See konkreetne puu, mis v]ib kasvada mitukymmend meetrit k]rgeks, on kyll aafrikast p[rit, kuid tunneb end siin siiski p'ris h'sti.


N'ljased puud.