Music and beer

No ei saa noh. Ma üritasin kõigest väest, aga ühel hetkel hakkas juba närvidele käima.. Kaua võib? Tegelikult oli uudishimul ka oma osa. Iga päev kuuleme tänaval mõne rullnoka pemmi lõugamas või ehk kusagilt pubist lärmakat süldimuusikat. Aga mitte iga päev ei kostu tänavalt väga tugevat ooperimuusikat. Jaa, seda pidi minema vaatama.. Ja enda püsti ajamine oli sedapuhku seda väärt. Aknast avanes vaade tänavale, otse ühe pisikese pubi õuele. Selline täiesti tavaline, metallpinkidega ning mõne õllereklaamiga päikesevarjuga. Täpselt sihuke mittemidagiütlev. Isegi inimesed, kes seal istusid olid mittemidagiütlevad. Tavalised. Peaaegu. Nad kõik kuulasid suure huviga. Kuulasid, kuidas üks hilises keskeas meesterahvas laulis väga tugeval häälel midagi, mis minu jaoks seostub kohe ooperitega. Oli vist itaalia keeles. Siis ta lõpetas, kummardus õrnalt ning istus omale kohale õlleklaasi taha. Kaaspubilised aplodeerisid ning üks tõusis püsti ja läks laulikust sõbrale uut kesvamärga välja tegema. Vot sellist baarielu elavad meie sõbrad soomlased.