Tagareas
On üks laul.
Selline äraütlemata hea.
Ja seda laulu ei ole kusagilt saada. Siiskisiiski.. kus häda suurim. Ilmselt on iga enesest lugupidav Eestimaa kodanik vähemasti kuulnud sellises üritusest nagu seda on Viljandi pärimusmuusika festival, rahvasuus folk. Kui eelmise lause viimasele sõnale punkti järele kenasti ee kirjutada ning seda teha võrgusirvijas, võib leida end paariks tunniks avastamas vana ja unustatut, ehk jällegi uut ja huvitavat. Uus on unustet vana ja vana veel enam unustet veel vanem. Igatahes kui selles virtuaalses maailmas ringi liikuda, leiab vähegi eesti keelt oskav kodanik üles koha, kus saab vaadata kas just kõiki, aga suuremat jagu folkikontserte. Dagö kaasa arvatud. Senini on see kolm-meest-neli-tähte bänd esinenud folkil kolmel aastal. Vastavalt 1999, 2000, 2001. Järjest. Rohkem mitte. Paraku.
Kerime tagasi.
On üks laul.
Selline äraütlemata hea.
Ja sellel laulul on ka nimi, nagu kõikidel äraütlemata headel lauludel. Selle laulu kirjutas kunagi mitumitu aastat tagasi kodanik Saatpalu. Tagareas otsustas ta panna selle nimeks. Et ta aga mitte endale ei kirjutanud seda lugu, siis ei olnud ma seda tema esituses veel kunagi kuulnud. Inimesehing on aga uudise himu täis ning head muusikat on alati hea kuulata. Isegi kui muusika helikvaliteet ei jõua lähedalegi muusika enda kvaliteedile. Jõudis minu kõrvu kuuldus, et hr Saatpalu on laulnud ise seda lugu kunagi aastal 2001. Ning sellest on täiesti saadaval videojäädvustus. Poolteist tundi Dagö kontserti ning vaja üles leida üks lugu. Maailmakodanik Murphy sõnastas (või äkki ei sõnastanud ka) kunagi ühe seaduse. See seadus tõestas oma kehtivust jällegi. Otsitav lugu oli viimane. Seda parem ta tundus. Aga jällegi...
On üks laul.
Selline äraütlemata hea.
Selle laulu nimi on Tagareas ning kuni tänase päevani ei olnud ma seda kuulnud veel selle autori esituses. Ja kuigi see oli hea, pead paraku möönma, et see laul meeldib mulle Siiri Sisaski esituses rohkem. Ehk sellepärast, et on juba südamelähedaseks saanud. Aga lõppudelõpuks ei olegi see oluline, vaid hoopiski see, et tegemist on ühe äraütlemata hea looga ja see oligi vist see, mida ma öelda tahtsin.
Aitäh.
Selline äraütlemata hea.
Ja seda laulu ei ole kusagilt saada. Siiskisiiski.. kus häda suurim. Ilmselt on iga enesest lugupidav Eestimaa kodanik vähemasti kuulnud sellises üritusest nagu seda on Viljandi pärimusmuusika festival, rahvasuus folk. Kui eelmise lause viimasele sõnale punkti järele kenasti ee kirjutada ning seda teha võrgusirvijas, võib leida end paariks tunniks avastamas vana ja unustatut, ehk jällegi uut ja huvitavat. Uus on unustet vana ja vana veel enam unustet veel vanem. Igatahes kui selles virtuaalses maailmas ringi liikuda, leiab vähegi eesti keelt oskav kodanik üles koha, kus saab vaadata kas just kõiki, aga suuremat jagu folkikontserte. Dagö kaasa arvatud. Senini on see kolm-meest-neli-tähte bänd esinenud folkil kolmel aastal. Vastavalt 1999, 2000, 2001. Järjest. Rohkem mitte. Paraku.
Kerime tagasi.
On üks laul.
Selline äraütlemata hea.
Ja sellel laulul on ka nimi, nagu kõikidel äraütlemata headel lauludel. Selle laulu kirjutas kunagi mitumitu aastat tagasi kodanik Saatpalu. Tagareas otsustas ta panna selle nimeks. Et ta aga mitte endale ei kirjutanud seda lugu, siis ei olnud ma seda tema esituses veel kunagi kuulnud. Inimesehing on aga uudise himu täis ning head muusikat on alati hea kuulata. Isegi kui muusika helikvaliteet ei jõua lähedalegi muusika enda kvaliteedile. Jõudis minu kõrvu kuuldus, et hr Saatpalu on laulnud ise seda lugu kunagi aastal 2001. Ning sellest on täiesti saadaval videojäädvustus. Poolteist tundi Dagö kontserti ning vaja üles leida üks lugu. Maailmakodanik Murphy sõnastas (või äkki ei sõnastanud ka) kunagi ühe seaduse. See seadus tõestas oma kehtivust jällegi. Otsitav lugu oli viimane. Seda parem ta tundus. Aga jällegi...
On üks laul.
Selline äraütlemata hea.
Selle laulu nimi on Tagareas ning kuni tänase päevani ei olnud ma seda kuulnud veel selle autori esituses. Ja kuigi see oli hea, pead paraku möönma, et see laul meeldib mulle Siiri Sisaski esituses rohkem. Ehk sellepärast, et on juba südamelähedaseks saanud. Aga lõppudelõpuks ei olegi see oluline, vaid hoopiski see, et tegemist on ühe äraütlemata hea looga ja see oligi vist see, mida ma öelda tahtsin.
Aitäh.
1 Comments:
http://m.folk.ee:8080/ramgen/2001/Dago.rm
viimane lugu
a.
Postita kommentaar
<< Home