829502837940289372693047268494626842463136

Kui Teile loetakse ette numbreid kiirusega, ütleme 1 nr sekundis, siis kui palju arvate end suutvat nõnda meelde jätta neid? Numbrid oleksid täiesti suvalises järjekorras 0-st 9-ni. Paarkümmend ehk?? Kas oma telefoni numbrit teate peast? Aga haigekassa numbrit? Panga kontonumbrit? Maailmas korraldatakse mälu võistlusi. Inimestele meeldib oma osavust ja oskusi teiste suhtes proovile panna. Kas Teie suudaksite 72-kohalise arvu meelde jätta? Just - mina ka mitte:) Aga 18 (kaheksateistkümne) segatud kaardipaki kaartide järjekorra? (18 x 52 kaarti - see teeb peaaegu tuhat). Ilmselt ikkagi mitte. Siiski on inimesi, kes suudavad. Ja suudavad palju enamatki meeles pidada. Kas mäletate, mida te tegite hetkel, mil kuulsite Estonia parvlaeva hukkumisest? Mina küll ei mäleta. Ma ei mäleta pahatihti sedagi, mida ma näiteks hommikuks sõin (või kas üldse sõin). Koolides ei õpetata mälu treenimist. Küll aga kontrollitakse agaralt õppurite mälu. Eksamitel näiteks, kus noor inimene enamasti lühikese perioodi jooksul vahetult enne eksamit peab suutma meelde jätta tohutul hulgal materjale alates kuivadest seosetutest faktidest kuni keerukate tõestusteni. Ma tahan, et mulle oleks juba noores eas õpetatud oma mälu treenima. Kuid lõppude lõpuks hea mälu ei tee veel inimesest geeniust ega ole kindlaks garantiiks elus läbi löömisel.
Kõige selle jutuga tahtsin vist anda mõista, et me usaldame liiga palju tehislikele mäludele, mis juba aastaid istuvad meie kodustes arvutites ning kõikvõimalikes muudes vidinates, alates mobiiltelefonidest lõpetades elektrooniliste märkmikega.

Nüüd natuke teine teema. Kas teate, mis juhtub seebiga, kui see panna mikrolaine ahju? Aga Furbyga? (Furby on selline pisike karvane, mõningaid inglisekeelseid fraase kõnelda oskav paari aasta tagune hittmänguasi lastele) http://www.wimp.com/furby/. Selliseid videoklippe vaadates ei imesta, et USA-s kirjutatakse kodumasinate kasutusjuhenditesse midagi normaalse eurooplase jaoks äärmiselt kummalist. Näiteks "Mikrolaine ahjus kasse mitte kuivatada".
Reaalse rakenduse võiks leida seadus, mis keelaks meest naiseks lõigata (ja vastupidi), neegrit valgeks lubjata (ja vastupidi - valget mustaks värvida, ja neeger ei tohiks Eestis poliitiliselt, sotsiaalselt, moraalselt ega muul moel solvav olla. Parandage mind, kui ma eksin), meest mehega (naist naisega) paari panna ja kõikvõimalikke muid perverssusi korda saatvad asjapulgad seevaldisse saata. Maailm jääks siis küll ilma vähemalt kahest suurepärasest lauljast ( E.John ja M.Jackson). Nende lauludele ei ole mul küll midagi ette heita, kuigi natuke kahtlane on ehk see, kui pede laulab mehe-naise armastusest. Ja Michael Jackson oska midagi, mida ma olen mitmel korral, kuid senini tulutult, proovinud järgi teha. Inglise keelt kõnelevad maailmakodanikud nimetavad seda vististi terminiga moon walk(ing). Kes teab, kes ei tea. Ilmselt google aitab, aga põhimõtteliselt on see tagurpidi kõndimine luues illusiooni edasi minekust. Billy Jean on see lugu, mille ajal ta kontsertidel seda teeb.

Ja jätkuvalt ei mõista ma, miks iluuisutajad mehed nõnda rõvedalt riietuvad. Kipun arvama, et seda teavadki ainult nemad.
Ja kui keegi suudab mulle pealkirjas olnud arvu peast ette lugeda, saab miski suure kommikarbi omanikuks. Või samas väärtuses muud kraami valida. Edukat mälu treenimist!