Into the dreams

...ja päike sillerdas põhjas. Ümberringi on täielik vaikus. Silmanurgas hakkavad silma ainult kellegi jalad, mis tekitavad tohutu, tasapisi laiali valguva mullikeste pilve. Päike sillerdas edasi, moodustades kahhelplaatidele kogu aeg muutuvat ebasümmetrilist mustrit. Lasen nina kaudu õhku välja, tekitades suured lapergused mullid, mis kiirelt pinna poole hakkavad tõusma. Naudin viimast hetke ning tõukan end põhjast eemale. Vaikselt tõusen pinnale hingates sügavalt sisse. Prillid lähevad uduseks. Istun päikese kätte ja hoian kinni kalli inimese käest.

Siin oli lõik, mille ma ära kustutasin.

Siin oli teine lõik, mille ma ka ära kustutasin.

Lihtsalt ei ole täna see päev nende teemade jaoks.

Sukeldun taas. Sedapuhku aga ei ümbritse mind enam vesi. Pehme tekk saab olema minu peal ning voodi see koht, kuhu toetan oma külje. Sukeldun unenägudesse...