Tohuvabohu

Tere kool..
Sa ei ole oodatud. Ma ei ole veel valmis. Eile ma koolis ei käinud. Täna enam nõnda teha ei saa. Koolielu plussid ja miinused. Meenuvad ainult miinused. Küll kunagi plussid ka tulevad, aga siis võib juba hilja olla. Parem hilja kui kohe praegu, mõtlen ma hetkel. Ja lähen ikkagi vastu tahtmist. Võtan hea raamatu kaasa:)

Väljas on vapustavalt mõnus värske õhk ning akent võiks kauemgi lahti hoida, kui naabripeni lõugamine ei hakkaks vaikselt minu närvirakke suurel määral hävitama. Linnas tuleks valida, kellele ja kuhu ja millist koera üldse lubada. Kui mingi vanamammi võtab endale kolm koera ja nende eest suurt hoolitseda ei jaksa, ei ole ka nende koerte elu suurem asi. Lõugavad päevad läbi värava taga või hullemal juhul mingi lühikese ketijupi otsas. Nendega ei mängita.. nendega ei tegeleta.. Heal juhul tulevad üldse korra päevas söögiajal meelde - saavad oma kausitäie putru ja tilga vett ehk. Teinekord on väikeses korteris elaval suurel koeral ka parem elu. Kuigi ma ei poolda väga ka sellist koerapidamist. Siiski, teinekord tõesti seal on koer kui pereliige ning armastatud.

Aga suusailm on tänane päev lausa loodud ning ma patustan taaskord seda mitte tehes. Pole lihtsalt läheduses suusaradu. Ja kaugel ei jõua iga päev jala käia. Jõudu on. Aega ei ole. Aega saab teha. Siis aga kannatavad teised asjad. Tähtsamad asjad.
Mis asjad need asjad üldse on??
Asi.. asi.. ASI.. aSi... Tagurpidi on isa. Tähti ümber tõstes saame saia. Või aisa.

Ja Dagö hoiab meid ikka veel teadmatuses.. Mehed - muusika!!! Palun.