Kadriorgia

Eesti keel on saanud taaskord rikkamaks ühe sõna võrra ja kuigi selle sõna kõla ei ole üldsegi kole, peitub selle taga midagi mitte just väga ilusat. Mulle ei ole perekond Rüütlid kunagi sümpaatsed tundnud. Viimaste nädalate sündmused Eesti esinduslossis ei ole sellele ka teps mitte kasuks tulnud. Need nolgid tuleks seal kõik sunnitööle panna kusagile luku taha, kuniks mõistus p...st pähe tuleb. Esivanematega koos. Kole lugu igatahes.

Teinekord avastan end tundide viisi arvuti taga aega veetmas. Ise ei paneks ehk tähelegi tegelikult. Teised hakkavad märkusi tegema. See ei ole hea märk. Ei taha endale tunnistada eriti, et liiga palju kompuutri taga aega veedan, aga siiski see nii vist kipub olema. Aga ma luban, et parandan end. Raamatud, siit ma tulen...

Arvutasin kokku oma muusikakogu... Sain palju..
Ja mandariinid ei maitse enam üldse hästi. Lähevad kuidagi puiseks ja maitsetuks. Kevad hakkab vist saabuma.
Ja kõik, kellele olen lubanud, et lähen ka sel aastal Tartu maratoni sõitma, siis peate minus pettuma. Majanduslik olukord lööks rahakoti sisse sügava augu. Mitte surmava, aga piisavalt kehva. Kuid võtan omale eesmärgiks soetada tulevaks aastaks kogu nelikürituste pääsme. Tuleb end proovile panna. Ühe tobeda lubaduse andsin omale veel. Kui taas tööle saab, siis muist esimese palga eest ostan omale Lego Technic'u. Lihtsalt on vaja. Praegu ma tunnen, et on vaja suitsukanakoiba. On vaja minna poodi ja seda muretseda. Kehv. Sest pood on eemal.. ja õues on külm. Ohvreid tuleb tuua.

Pai te vei.. Prometheus hävitati. Sellest on tohutu kahju.