Lapsepõlvemälestused

Ei saa
Ei või
Ei taha
Ei viitsi
Viimased päevad on möödunud "suurepärasuse" tähe all. Sessile sai pandud ametlikult ja mittepidulikult punkt. Kuigi ei saa öelda, et pidu ei oleks olnud. Lihtsalt see ei olnud tähistamaks edukat sessilõppu, kui hoopiski oli tegemist jõulupeoga. Natukene küll hiljaks jäänud, aga sauna tehti, salatit söödi ning kinki saadi ja jagati. Nalja ka tehti ning isegi lumesõda sai maha peetud.
Et aga järgnevatel päevadel oma aega arukalt sisustada, tuli ette võtta paar projekti, millest huvitavaimaks kujunes senisest suurimamahulisim savimultika tegemine. Materjalid on nüüd "linti võetud" ja ees ootab pikk ja keerukas töötlus ning montaaz ja helindamine. Sisust ehk niipalju, et peaosades on sedapuhku taaskord Darth Vader ning uustulnukana võlur Gandalf. Üks üllatuskülaline ka;)
Nõndaks siis.
Aegajalt mõjub päris rahustavalt vanades asjades tuhlamine. Täna võtsime ette oma kunstiande. Ja et andes otseselt ei saa ilmselt sorida, siis tuli ette võtta kõik paberile ja kartongile maalitud-kleebitud-kraabitud kunst. Ehk siis algklasside tööõpetuses tehtu. Lausa üllatav, kuidas lapsena nägid maailma hoopis teistmoodi. Või ehk siis lapse käsi lihtsalt ei olnud veel nii vilunud tegemaks piisavalt sirgeid sirgeid või kõveraid kõveraid. Aga tegelikult võiks suurem osa neist piltidest võistelda tänapäeva moodsa kunstiga, mida kunstiinimesed kõrgelt hindavad ja võhikud aja-, raha- ja inimressursside raiskamiseks peavad. Nii mõnegi pildi võiks ära raamida ning seinale panna.. Aga äsjatehtud remont ning uus tapeet ei lase lihtsalt seina naela lüüa... nõnda jäävadki need pildid taas tolmu koguma ning järgmist dekaadi ootama, et siis ehk juba veelgi suurema eufooriaga avastada taas endas laps ning tunne haarata jälle kord pintsli järgi.

Elu on just nii kummaline kui meile meeldib seda kummaliseks mõelda ning elust kummalisemate unenägude nägemine ei tee reaalsuse ning ebareaalsuse vahel vahet tegemist lihtsamaks mitte grammigi. Mõte.
Positiivne.
Saan
Võin
Tahan
Äkki isegi viitsin.. Äkki