teisipäev, 27. detsember 2005

Soovitus

Parem viis minutit hiljem kohale kui pool tundi varem kabelisse.

See tuleks igale liiklejale pea sisse raiuda. Eriti autojuhtidele. Eriti talvel.
Juhtus sedapuhku olema nõnda, et tänavustel jõuludel tuli õige mitmel korral autorooli keerata. Ja paraku ühel päeval keerdus see rool Tallinna peale. Pikk sõit, jõudis mõelda igast mõtteid. Jõuluaeg. Milleks küll inimesed ei mõtle endale. Ammugi mitte teistele, kui omad ja võõrad elud kümnetel kordadel sõiduteel ohtu seavad. Kas tõesti on nii kiire koju jõudmisega, et peab igast eessõitvast autost misiganes hinnaga mööda saama? Muidugi ei ole meeldiv, kui Sinu ees sõidab keegi suurel teel 70-80-ga. Kuid isegi kui minu spidomeeter näitas 110 teinekord, oli möödasõite minust enam kui ma ise möödasõite tegin. Ei ole mõtet sõimata eessõitvat autot, kui ta just parasjagu ei sõida maksimaalse lubatud sõidukiirusega. Talvel tuleb valida kiirust vastavalt ilmale, vastavalt kogemustele. Ja kui keegi seda teeb, siis teiste silmis on ta justkui kurjategija. Ning Tallinn-Tartu mnt ON üle koormatud. Seda mõistab igaüks, kes seal sõitnud. Paarikümne aasta eest piisas ehk sellise läbilaskega teest meie suurimate linnade vahele. Aga mitte enam täna, kus autode arv on mitmekordistunud ning ummikud ei teki enam mitte ainult linnades. Riik peaks ehitama kiirteed. Vähemalt T-T vahele. Mitte selleks, et rullnokkadel oleks, kus uusi kiirusrekordeid püstitada, vaid et ei peaks sõitma autoautos ja pidevalt (üli)ohtlike möödasõitude tunnistajaks olema. Kiirusületajatel tuleks lihtsalt load ilma igasuguste hoiatusteta aastateks ära võtta. Ja kui siis ka aru ei saa, kinni panna. Kuniks mõistus tuleb. Kahjuks peab mainima, et kõige hullemad ei olegi rullnokad, vaid rikkad pintsaklipslased/poliitikud/ärimehed, kes sõidavad oma luksmaasturitega ning arvavad, et neile ei kehti ei liikluseeskirjad, ega gravitatsioonireeglid, ega isegi inimlikud põhimõtted. Selliseid aitab paraku ainult haud.

Ja palun inimesed, kandke maanteedel kõndides helkureid. Väga sant tunne oleks kedagi alla ajada, kuna ta kakerdab suure tee ääres, üleni tumedates rõivastes ja helkurdamata. Võta või terve kotitäis kaasa ja hakka teelistele jagama. Helkur ei ole kallis. Elu on. Ja kui kipute maha unustama, pange mitmete riiete külge. Rohkem on uhkem.
Ja unustasin veel maininda, et vihkan soola... seda soola, mida puistatakse lolli järjekindlusega meie tänavatele ning mis lõhub nii teid autosid kui ka rikub ilmselt meie põhja ja kõike muud vett. Pange soola, kui muud teha ei taha ning eelkõige lihtsalt lükake lund ära. Aga on vist sedagi meie suurtelt valitsejatelt palju tahetud. Nemad ei sõida ju kunagi ühe autoga nõnda palju, et see roostetama hakkaks...

Sellised talvise elu pahupooled.
Ja ma pole siiani veel suusatamas käinud.
Kehv.