Sõjas ei ole teist kohta. Soomlased kaotasid sõja. Iseenesest oleks see ehk isegi seeditav olnud, aga... rootslastele. Löök allapoole vööd. Ehk ei ole võitjaid ilma kaotajateta. Ning võtkem head nõu kuulda: ärme täna õhtul hakka soomlastelt uurima, kas hõbemedal võidetakse või kaotatakse.
Asjadel ei ole kombeks kuldkandikul meie ette ilmuda. Tuleb vahest end liigutada natukene. Natukesekenegi. Nii natukene, et peaeagu nagu ei liigutakski. Siis kohe teist korda veel. Ja kolmandat.. ja neljandat. Ja nõnda palju kordi järjest saabki juba pikem liigutamine. Veri hakkab liikuma, jume muutub kahvatuhallist tooni võrra roosakamaks. Tunned, kuidas elu hakkab sisse tagasi tulema. ---Ja oledki lauani jõudnud ning telekapuldi kätte saanud ning tuleb ette võtta sama pikk ja vaevarikas tee tagasi diivanile.
Tugitoolisport ei ole õige asi. Vähemalt juhul, kui tugitoolist kaugemale ise ei jõuagi. Olümpiamängud on toredad ja ühendavad maailmarahvaid ning toovad paljudesse pere- ning sõpruskondadesse rõõmu. Poolel maailmal on silmad teleka külge kinni naelutatud ning argimured tunduvad niii kauged ja tühised. Lahe ju. Ainult ehk presidendil on käedjalad tööd täis. Vaja ju ikkagi otsustada, kes on sõbrad ja keda mittekutsumisega solva(ma)ta (jätta). Täna õhtul suruvad taaskord ei-tea-mitmendat-korda presidendi väljavalitud temal kätt, poetavad mokaotsast paar sõna ja lähevad siis kallist šampust jooma. Samas kui piltnikud igast paarist fotomälestuse endale võtavad ja naljahambad üritavad mõelda välja, kes mida presidendile ütles ja mida vastuseks sai. Kehakeelest, näoilmest ja hoiakutest on, mida välja lugeda. Millegipärast kipun arvama, et täna õhtul ei lenda sugugi niipalju šampusepudelikorke mööda Eestimaad ringi, kui näiteks õhtutel, mil Šmigun ning Veerpalu panid omale kullad taskusse. Elu näitab, mis tuleb.
Kui Teile loetakse ette numbreid kiirusega, ütleme 1 nr sekundis, siis kui palju arvate end suutvat nõnda meelde jätta neid? Numbrid oleksid täiesti suvalises järjekorras 0-st 9-ni. Paarkümmend ehk?? Kas oma telefoni numbrit teate peast? Aga haigekassa numbrit? Panga kontonumbrit? Maailmas korraldatakse mälu võistlusi. Inimestele meeldib oma osavust ja oskusi teiste suhtes proovile panna. Kas Teie suudaksite 72-kohalise arvu meelde jätta? Just - mina ka mitte:) Aga 18 (kaheksateistkümne) segatud kaardipaki kaartide järjekorra? (18 x 52 kaarti - see teeb peaaegu tuhat). Ilmselt ikkagi mitte. Siiski on inimesi, kes suudavad. Ja suudavad palju enamatki meeles pidada. Kas mäletate, mida te tegite hetkel, mil kuulsite Estonia parvlaeva hukkumisest? Mina küll ei mäleta. Ma ei mäleta pahatihti sedagi, mida ma näiteks hommikuks sõin (või kas üldse sõin). Koolides ei õpetata mälu treenimist. Küll aga kontrollitakse agaralt õppurite mälu. Eksamitel näiteks, kus noor inimene enamasti lühikese perioodi jooksul vahetult enne eksamit peab suutma meelde jätta tohutul hulgal materjale alates kuivadest seosetutest faktidest kuni keerukate tõestusteni. Ma tahan, et mulle oleks juba noores eas õpetatud oma mälu treenima. Kuid lõppude lõpuks hea mälu ei tee veel inimesest geeniust ega ole kindlaks garantiiks elus läbi löömisel. Kõige selle jutuga tahtsin vist anda mõista, et me usaldame liiga palju tehislikele mäludele, mis juba aastaid istuvad meie kodustes arvutites ning kõikvõimalikes muudes vidinates, alates mobiiltelefonidest lõpetades elektrooniliste märkmikega.
Nüüd natuke teine teema. Kas teate, mis juhtub seebiga, kui see panna mikrolaine ahju? Aga Furbyga? (Furby on selline pisike karvane, mõningaid inglisekeelseid fraase kõnelda oskav paari aasta tagune hittmänguasi lastele) http://www.wimp.com/furby/. Selliseid videoklippe vaadates ei imesta, et USA-s kirjutatakse kodumasinate kasutusjuhenditesse midagi normaalse eurooplase jaoks äärmiselt kummalist. Näiteks "Mikrolaine ahjus kasse mitte kuivatada". Reaalse rakenduse võiks leida seadus, mis keelaks meest naiseks lõigata (ja vastupidi), neegrit valgeks lubjata (ja vastupidi - valget mustaks värvida, ja neeger ei tohiks Eestis poliitiliselt, sotsiaalselt, moraalselt ega muul moel solvav olla. Parandage mind, kui ma eksin), meest mehega (naist naisega) paari panna ja kõikvõimalikke muid perverssusi korda saatvad asjapulgad seevaldisse saata. Maailm jääks siis küll ilma vähemalt kahest suurepärasest lauljast ( E.John ja M.Jackson). Nende lauludele ei ole mul küll midagi ette heita, kuigi natuke kahtlane on ehk see, kui pede laulab mehe-naise armastusest. Ja Michael Jackson oska midagi, mida ma olen mitmel korral, kuid senini tulutult, proovinud järgi teha. Inglise keelt kõnelevad maailmakodanikud nimetavad seda vististi terminiga moon walk(ing). Kes teab, kes ei tea. Ilmselt google aitab, aga põhimõtteliselt on see tagurpidi kõndimine luues illusiooni edasi minekust. Billy Jean on see lugu, mille ajal ta kontsertidel seda teeb.
Ja jätkuvalt ei mõista ma, miks iluuisutajad mehed nõnda rõvedalt riietuvad. Kipun arvama, et seda teavadki ainult nemad. Ja kui keegi suudab mulle pealkirjas olnud arvu peast ette lugeda, saab miski suure kommikarbi omanikuks. Või samas väärtuses muud kraami valida. Edukat mälu treenimist!
Ma ei sõida tihti taksoga. Üldse ühistranspordiga. Kuid aeg-ajalt tekib siiski vajadus. Ja kus vajadus suurim, seal teadu poolest ei ole abi käe pärast. Kolm korda viieminutiliste vahedega helistada ning kolm korda eitavat vastust saada. Vabu taksosid ei ole, vabandame. No mis seal ikka. Tuleb jalutada kesklinna, sealt ikka leiab. Jalutasimegi kesklinna. Ja leidsimegi. Aga... Eikusagilt ilmusid välja kaks tüüpi, kes olla tellinud selle takso. Ka taksojuht kinnitas nende juttu. Helistasime veel korra. "Kui vabu taksosid on, tulevad need Kaubamaja juurde". Andke andeks, aga öösel ei ole sugugi tahtmist oodata teab kui kaua taksot. Eriti, kui jalad on läbimärjad. Aitäh, Tartu teedevalitsus, et ikka kenasti kõnniteid lumelopast puhtaks pühite:S Kell oli üle kesköö, kui koju jõudsime. Jalgsi. Kusjuures marsruudil kesklinn - ropka, sõitis meist mööda vähemalt mitu tosinat taksot. Rõhuv enamus olid tühjad. Andsin endale järjekorda tobeda lubaduse. Oli pühapäeva õhtu.
Ja miks küll iluuisutamises mehed nii nilbelt riietuvad?
Reiljan esitati umbe. Tulutult. Deklareeriti tulu. Tulu oli nii palju, et maksuameti serverid olid ka umbes. Nagu Reiljani villu. Ainult erinevalt Villust on serverid veel õhtulgi umbes. Kuulasin N-Euro laulu Maksumängulaul. Gripp tuleb. Huvitav, kas Venemaa lubab kõik gripis välismaalased samuti maha lasta nagu rändlinnudki? Matti Nykänen ja comeback. Ühes lauses. Ta ise ütles. Kuulasin Timo Kotipelto - Lenna Nykasen Matti. Eestlased ja Eesti ei võitnud täna ühtegi kulda. Nichts. Null. http://www.pressifoto.ee/series.php?id=129&pid=227897 Peab vist tellima. Keegi kampa lööb?
Ma ammu ihkan kukesulgi kübarale. Või kollast trammi, mille juhiks olen ise. Mu kingad võiksid kanda väikest tiivapaari. Ausõna võiksid.
Lõpetuseks tahan ma ära tuua Maksumängulaulu sõnad: Maksuamet külas käis nüüd on kogu vara läind. Kuigi püüdsin valvata ja oma tulu varjata.
Ei nendega saa mängida, ei mängida, ei kõndida Ei nendega saa mängida, ei mängida, ei kõndida.
Raha jälle juurde sain, naeratus mul oli lai. Kuni minu naabrijorss, kaebas mul on paksem borš.
Ei nendega saa mängida, ei mängida, ei kõndida Ei nendega saa mängida, ei mängida, ei kõndida.
Kivi kaela sidusin, silla peale lidusin. Kui käis üle maksuhool, kivist alles jäi vaid pool.
Ei nendega saa mängida, ei mängida, ei kõndida Ei nendega saa mängida, ei mängida, ei kõndida.
Mis küll teha, ma ei tea. Leidsin nõu siis üpris hea. Korra rohkem maksin vaid, naeratus nüüd ongi lai.
Nüüd nendega saab mängida, saab mängida, saab kõndida. Nüüd nendega saab mängida, saab mängida, saab kõndida.
Arvutid ei ole targad. Fakt. Selle lause saab vist vääraks lugeda. Tema tõeväärtus on null. Ümmargune. Seega tõene lause oleks: Arvutid on targad. Inimene tegi arvuti. Inimene peaks targem olema. Targem annab tavaliselt enne järele. Kui arvuti kokku jookseb ehk ära hangub ehk surema hakkab ehk pildi tasku viskab ehk mida vaid soovite, tuleb inimesel raudset närvi säilitada. Alati see ei taha hästi õnnestuda. Kuid ei ole mõtet vihastada meie digitaalse plastmass-metall-plasma sõbra peale. Arvuti ei saa karjumisest aru. Ei tunne ta ka valu, kui lööte teda (kuigi Teie enda enesetunne võib siiski seda tehes paremaks minna). Ja ei mõista ähvardusi. Veel mitte. Igatahes aegajalt tuleb kõik ära nullida ning uuesti otsast alata. Windoos pääle, kiirelt sp2 otsa, kriitilised uuendused samuti, siis esimest ja viimast korda IE, et alla laadida Firefox ning edasi külastan enamvähem järgnevas järjekorras veebilehti www.mozilla.com/firefox Firefox www.f-secure.com F-Secure www.winamp.com WinAmp www.ceruleanstudios.com Trillian www.rarlab.com WinRar www.ghisler.com Total Commander www.bsplayer.org BSplayer www.codecguide.com Koodekid www.adobe.com Adobe Reader www.macromedia.com Flash Player www.real.com Real Player www.apple.com/quicktime QuickTime Player www.safer-networking.org Spybot Search&Destroy www.utorrent.com ?Torrent www.amazesoft.com FlashGet www.irfanview.com IrfanView
Sellised programmijupid saavad siis reeglina kõigepealt õiguse elule minu arvutis. Kusjuures vist eranditult on need tasuta, kui välja arvata ehk tasulised lisateenused mõningatel. Suuremamahulisemad vidinad ootavad plaatidel oma korda. Et saada ka oma osa mitte väga suure kõvaketta mitte väga suurest vabast osast. Bitid ja baidid. Ühed ja nullid
Kellel juhtub olema õnne tunda Eveli Sauet, siis neile rõõmusõnumiks, et tema valiti meie olümpiakomitee poolt Torino mängude avatseremoonial Eesti lipukandjaks. Teadupärast juba paari päeva pärast antakse avapauk ning siis kahe nädala jooksul saame jälgida piisavalt eestlaste heitlusi/püüdlusi kõrgetele ja veel kõrgematelegi kohtadele. Siutsu saame näha neljal alal: 15 km, 7,5 km sprint, 10 km (jälitussõit) ning 12,5 km ühisstart. Vastavalt siis 13.02, 16.02,18.02 ja 25.02. Ehk siis kõiksemees telekate taha ja omadele kaasa elama. Jaksu Sulle, Eveli (Y) Muide, Evelil on 13. veebruaril sünnipäev ka, ehk siis esimesel olümpiastardil saab ta jällegi aasta vanemaks.. Palju õnne:)
Tere kool.. Sa ei ole oodatud. Ma ei ole veel valmis. Eile ma koolis ei käinud. Täna enam nõnda teha ei saa. Koolielu plussid ja miinused. Meenuvad ainult miinused. Küll kunagi plussid ka tulevad, aga siis võib juba hilja olla. Parem hilja kui kohe praegu, mõtlen ma hetkel. Ja lähen ikkagi vastu tahtmist. Võtan hea raamatu kaasa:)
Väljas on vapustavalt mõnus värske õhk ning akent võiks kauemgi lahti hoida, kui naabripeni lõugamine ei hakkaks vaikselt minu närvirakke suurel määral hävitama. Linnas tuleks valida, kellele ja kuhu ja millist koera üldse lubada. Kui mingi vanamammi võtab endale kolm koera ja nende eest suurt hoolitseda ei jaksa, ei ole ka nende koerte elu suurem asi. Lõugavad päevad läbi värava taga või hullemal juhul mingi lühikese ketijupi otsas. Nendega ei mängita.. nendega ei tegeleta.. Heal juhul tulevad üldse korra päevas söögiajal meelde - saavad oma kausitäie putru ja tilga vett ehk. Teinekord on väikeses korteris elaval suurel koeral ka parem elu. Kuigi ma ei poolda väga ka sellist koerapidamist. Siiski, teinekord tõesti seal on koer kui pereliige ning armastatud.
Aga suusailm on tänane päev lausa loodud ning ma patustan taaskord seda mitte tehes. Pole lihtsalt läheduses suusaradu. Ja kaugel ei jõua iga päev jala käia. Jõudu on. Aega ei ole. Aega saab teha. Siis aga kannatavad teised asjad. Tähtsamad asjad. Mis asjad need asjad üldse on?? Asi.. asi.. ASI.. aSi... Tagurpidi on isa. Tähti ümber tõstes saame saia. Või aisa.
Ja Dagö hoiab meid ikka veel teadmatuses.. Mehed - muusika!!! Palun.
Eesti keel on saanud taaskord rikkamaks ühe sõna võrra ja kuigi selle sõna kõla ei ole üldsegi kole, peitub selle taga midagi mitte just väga ilusat. Mulle ei ole perekond Rüütlid kunagi sümpaatsed tundnud. Viimaste nädalate sündmused Eesti esinduslossis ei ole sellele ka teps mitte kasuks tulnud. Need nolgid tuleks seal kõik sunnitööle panna kusagile luku taha, kuniks mõistus p...st pähe tuleb. Esivanematega koos. Kole lugu igatahes.
Teinekord avastan end tundide viisi arvuti taga aega veetmas. Ise ei paneks ehk tähelegi tegelikult. Teised hakkavad märkusi tegema. See ei ole hea märk. Ei taha endale tunnistada eriti, et liiga palju kompuutri taga aega veedan, aga siiski see nii vist kipub olema. Aga ma luban, et parandan end. Raamatud, siit ma tulen...
Arvutasin kokku oma muusikakogu... Sain palju.. Ja mandariinid ei maitse enam üldse hästi. Lähevad kuidagi puiseks ja maitsetuks. Kevad hakkab vist saabuma. Ja kõik, kellele olen lubanud, et lähen ka sel aastal Tartu maratoni sõitma, siis peate minus pettuma. Majanduslik olukord lööks rahakoti sisse sügava augu. Mitte surmava, aga piisavalt kehva. Kuid võtan omale eesmärgiks soetada tulevaks aastaks kogu nelikürituste pääsme. Tuleb end proovile panna. Ühe tobeda lubaduse andsin omale veel. Kui taas tööle saab, siis muist esimese palga eest ostan omale Lego Technic'u. Lihtsalt on vaja. Praegu ma tunnen, et on vaja suitsukanakoiba. On vaja minna poodi ja seda muretseda. Kehv. Sest pood on eemal.. ja õues on külm. Ohvreid tuleb tuua.
Pai te vei.. Prometheus hävitati. Sellest on tohutu kahju.
Kes teab kes ei tea. Mina ei teadnud.. vähemalt kuni eilseni. Või oli see üleeile. Kes teab.. Igatahes.. Kes käinud TÜs, need peaksid ehk teadma e-ülikoolist ja ehk mõnedki on teinud e-kodutöid, e-arvestusi ja läbinud ehk koguni mitmeid e-kursusi. Meil on e-valimised ja e-pilet ja e-kirjast on tänaseks kuulnud isegi vanavanema, kes elab sügavalsügaval metsa sees ja sai eelmine aasta elektri sisse. Aga nüüd siis tagasi asja juurde.. Käima on lükatud e-kooli projekt. Ilma "üli'ta" sedapuhku. Kui Arno koolis käis, kirjutasid õpetajad õppimise üles krihvli või kriidiga. Nagu praegugi mitteteadjate arvates (asi võib kooliti erineda). Kuid tundub, et see hakkab eilseks päevaks saama. Õpetajad pühivad näpud kriiditolmust puhtaks, lähevad õpetajate tuppa, istuvad arvuti taha ning märgivad kodused ülesanded internetis olevasse andmebaasi. Meil olid veel kohustuslikud päevikud, mida tuli alati hoolikalt täita ja põhikoolis kirjutas õpetaja sinna sisse märkuseid ja kahtesid. Teinekord oli vaja sinnasamasse päevikusse saada lapsevanema poolt kirjutet vabastust õpetajale ette näitamiseks. Siis oli hea lihtne lasta sõbral ilusa käekirjaga see ära teha ja luuslangi lasta tundidest. Nüüd aga tuleb lapsel sellise sooviga haridusministeeriumi serverisse sisse murda. Ehk siis kõik ühe Eesti kooli õpilasega seotu hakkab saama olema internetis. Õpetaja paneb üles, õpilane vaatab. Lapsevanem ka vaatab. Õpilane ei saa nii lihtsalt õpetajat t...st tõmmata. Ja emmele-issile ei saa enam ulatada võltshinnetelehte. Aga see-eest saavad nad tasuta koolilõunaid süüa. e-riik. e-elu. e-sport. e-e... ee --> EE - Kas ei ole Eesti moodi? Kas lätlane teab Eesti lipu värve? Aga kas Sina tead Läti lipu värve?
