esmaspäev, 26. november 2007

Liiga suur linn

Teine p鋏v Sydneys. Jaa - mulle t鋓tsa meeldib siin. Aga mitte nii v鋑a, et tahaks siia pikemalt j滗da. Ma lihtsalt ei ole suurlinna inimene. Pealegi sain t鋘a, mitte k黮l v鋑a suure 黮latusena teada, et Sydney on Austraalia k鮥ge kallim linn ja maailma arvestuses kusagil 30 hulgas. Pealegi on see 黭s Maa kirjuma rahvastikuga linnu. Ja vaatamata sellele, et k鮥k on h鋝ti s鮞ralikud ning r貂msameelsed, v鋝itab see rahvaste paabel tahes-tahtmata. T鋘a k鋓sime Chinatownis ehk siis kohalikus Hiina linnaosas. Valgeid inimesi oli seal sama v鋒e kui Ida-Virumaal eestlasi. Ja s鲻giks pakuti ainult nuudleid. K鮥kv鮥malike ja v鮥matute lisanditega nuudleid. Igal t鋘avanurgal tuli vastu m鮪i Chackie Chan v鮥 Hiro Nakamura. Iseenesest t鋓ta naljakas.
Kahe p鋏vaga ei ole ma veel 鋜a harjunud meie jaoks teistpidise liiklusega. S鮥davad siin ju autod vasakul s鮥durajal. Kuigi paaril korral olen m鋜ganud ka m鮪da parempoolses reas s鮥tu harrastamas. 課neks on nad ise ka sellest ruttu aru saanud ning 鮪netusi pole pidanud tunnistama. Ja mitte ilmaasjata ei ole IGA v鲻traja ette suurte tr黭it鋒tedega kirjutatud LOOK RIGHT. Tuleb unustada ammu鮬itu - enne 黮e tee minnes vaata vasakule, siis paremale ja veel kord vasakule ning kui oled veendunud, et autot pole, mine 黮e tee. Igatahes autod kipuvad ootamatult teinekord v鋖ja ilmuma. Eks oma osa ole ka kohalikul liikluskultuuril, mis tundub kohati v鋑a kaootiline, sest punane foorituli ei takista kedagi ei autoga ega jalgsi teele minemast, autol suunatule n鋓tamine on vist rangelt vabatahtlik ja signaalitamist kuuleb keskmiselt kordades rohkem kui Eestis. V鲻traja m鋜gid on kollased, 黰margused ning suurt jalapaari kujutava pildiga. Ning foori roheliseks muutumise ajal kostab heli, mis minule meenutab T鋒es鮠ade laserrelvade h滗lt.
Paraku aga ei ole wifiga levisse p滗semine kuigi lihtne, sest tasulisi kohti on v鋑a v鋒e ja tasuta kohti veelgi v鋒em. K黮l aga on iga nurga peal internetikohvikuid, kus tund maksab keskmiselt 3-4 dollarit. Teinekord v鮥b ka m鮪e soodsama koha leida. V鋒emalt ei pea enamasti midagi muud ostma, vaid v鮥b rahulikult ainult internetiga piirduda. Vee 滗rde rannam鮪usid pole seni nautima j鮱dnudki veel, sest kahest siinoldud p鋏vast poolteisel on vihma sadanud. Tundub, et saabusime ebasoodsal ajal. Aga v鮥b-olla olekski ehk 10-st miinuskraadist otse 35 plusskraadi k鋞te tulek natuke liig olnud
Homme liigume kindlasti edasi. T鋚selt veel ei tea, kuhu, aga siia ka enam j滗da ei taha. Meile oli k黮l 鰁ldud, et Kings Cross ei ole just k鮥ge parema kuulsusega linnajagu Sydneys, aga enne t鋘ast 鮤tut ei olnud meil aimugi, mis elu siin tegelikult on. P鋜is s黶talde otsa me veel jooksnud ei ole, kuid prostituute ja muud kahtlast rahvast on iga nurga peal ning nende enesemmistaktika on p鋜is pealetungiv. 課neks ununeb see k鮥k ruttu kui viitsid v鮰ta ette veerandtunnise jalutusk鋓gu kesklinna, mis n鋏b 鲻tuledes v鋖ja veelgi efektsem kui p鋏vavalguses.
Ahjaa - ja austraallastele meeldib k鮥ke keeruliselt teha. Meil l鋒ed esimesse putkasse, v鮰ad seal simpel v鮥 mis iganes telefonikaardi, pistad selle telefoni ja helistad. Ja kui raha otsas, laed seda juurde. Ja kogu moos. Siin peab vastama umbes mustmiljonile k黶imusele ja telefonitsi l鋒eb selle peale v鋒emalt 20-30 minutit. Aga v鮥b-olla neile meeldib suhelda. 膋ki on neil suhtlemisvaegus. Jah, just. 膋ki see ongi nii.

m. Sydney's 22.11.2007