Miinus üks päev

Mitte väga ammu tundus see päev veel päris kaugel olema. Aga nagu nende asjadega ikka juhtub olema.. aeg liigub ikka täpselt nii kiiresti, et iga kaua oodatud päev jõuab ikkagi ühel päeval kätte. Ja siis ei jää üle muud kui vapralt seiklustesse astuda ning mis kõige tähtsam, mitte ühtegi otsust kahetsema jääda. Kui tehakse vigu, siis tuleb neist järeldused teha ja teinekord paremini üritada ja kui läheb niikuinii hästi, siis hiljem veelgi paremini proovida. Aga antud otsusega olen ma küll juba ette sada protsenti kindel, et ei pea hakkama seda kahetsema. Homme pealelõunal istume Liisiga Tallinna lennujaamas Londoni lennukile, et sealt oma reisi "rohelisele mandrile" jätkata. Tagumisel juhul oleme ära terve jooksva aasta, ehk Eestimaale jõuame parimate prognooside korral alles 2008. aasta novembris. Igal juhul ülehomme leotame end juba Vaikse ookeani rannavetes kusagile Sydney kandis. 40-kraadises kuumuses. Kindlasti hoiame kõiki huivitatuid asjadega kursis nii kuis vähegi võimalik.
Seniks ilusat talve jätku kõigile ja Austraalia - siit me tuleme.