pühapäev, 26. märts 2006

Aja lugu

Kunagi väga ammu juba kirjutas mathjuu järgnevalt:

5. detsember. väljas on yle kymne kraadi kylma. õhtul oli plaanis väike pidu..nimelt marju kolis torni ymber. päeva aeg toodi siis asjad tiigist ära ja marju sättis ennast mugavalt oma uude pesasse sisse. kõik olid rahu. marju ise ka vist. igatahes olid asjad nii, et õhtul plaaniti natsa viina võtta. et nagu uus tuba sisse pühitseda.. võeti siis tirsist väiksed viinad ja mindi jõukuri juurde jooma. kui viinad olid sisse kallatud, saatsime annika ja marju bussi peale. peale seda sai natsa jõukuri juures edasi viina kallatud. siis oli plaanis nagu xs-i minna. võtsimegi selle tee jalge ette. jõudsime edukalt kohale.sai siis piletid ostetud ja oma pekised sisse veetud. rafast oli suht normilt. möllati siis natsa aega. mõned tegid seal jälle puuritantsu. eriti hoos oli waiku. nagu ikka..omas sõiduvees. ei old kell palju yle kesköö tiksunud, kui tuleb jõukur minu juurde ja ytleb, et waikul on probleeme. no lähen mina siis ukse juurde, et kaeda milles asi. waikul on probleeme. turvad tahavad teda ukse taha vista. aga kus sa saad nii teha. väljas ju kylm.. kylmub seal ära ju lollike. pealegi oli ta jummala kinni omadega.. olgu veel niipalju öeldud, et enne kui ta minu kätte yle anti, oli ta jõukurile midagi peldikus pihtinud. kuid selle koha pealt ajalugu vaikib..ja mina vaatan lolli näoga pealt.. lugu siis nii, et waikusepoiss tõsteti ukse taha. no ronisin mina järgi temale.. ma mõtlesin juba et niipalju siis sellest peost..kuid õige kino alles hakkas pihta. võtsin siis waikul turjast kinni ja tõstsin ta trepi pealt pysti ning ytlesin 'hakka astuma'. vahtis oma klaasistunud silmadega otsa, ei teadnud mida peale hakata ning hakkas siis liikuma. ei jõua meie kaugele kui temal hakkab paha. seisab siis tykk aega tema sellise näoga et kohe hakkab ropsima. ytlen et meil ei ole aega siin molutada ja hakkame astuma. kõnnime siis natuke maad edasi. mina olen vait. kuid waiku sõimab täiega, kui vastik viin see saaremaa on. andis mulle lubaduse et ta seda enam mitte kunagi ei joo..mees annab sõna..mees võtab sõna. elame näeme. igatahes oli mehel raskusi kohamääratlemisega, sest tema tihedaim kysimus oli 'kus me olema'. ei jõudnud me kaugele, kui tal tuli enda arust hiilgav mõte. 'lähme taksoga'. ma ytsin et sul ei ole ju yldse raha, loll. 'no lähme võtame automaadist'. ma selle peale 'kle meez sul ei ole oma nimigi meeles, ammugi siis PIN-kood(bin-ladeni isa). kuidas sa selle raha mõtled kätte saada'. siis hakkas ta paaniliselt oma võtmeid taga otsima. need olid minu käes ning ma tuletasin talle seda korduvalt meelde. igatahes ei jõudnud tema peakolu sisse too õhtu kyll mitte midagi..lähme meie siis natsa maad edasi, kui tema avastas järsku 'kle me oleme ju akubamaja ees'. ja kohe peale seda kysis 'kus me oleme?'. kaubamaja esisel vöötrajal oleks vaene meez peaaegu auto alla jäänud. saime siis suure sillani.seal oleks ta peaaegu auto teepeale yle piirde kukkunud. igatahes käpuli ta seal käis. lykkasin ta teise kõnnitee serva, kuid õige pea taipasin et see ei olnud õige tegu..ta hakkas yle silla serva kõõluma ja oleks sealt vist alla ka kukkunud. siis tuli tal metsik isu anekdoote rääkida..'tahad ma räägin sulle anekdoodi-jõgi läks jää alla. siis tuli tarkpea ja tuletas jõe ära'. naeris yksi. natsa maad eemal tuli vastu juhuslik inimene. waikus ei saand suud kinni hoida ning ytles midagi kohatut. ma ytlesin, et kui suud kinni ei hoia annan sulle piku vahtmist. tuli siis teine inimene vastu. ma tõmbasin ta kohe teise tee serva. kui sellest ei olnud abi suurt. ta ytles inimesele 'ma ei tohi midagi öelda muidu saan piki vahtimist'. too inimene ja mina pidime naerukrambid saama. nats maad eemal sõitsid meist kaks autot mööda. waiku:'tahad ma räägin nalja-sõitis yks auto. ja teine auto sõitis tal järel'. oli naljakas??? siis oli.. vahepeal tuli mehel selline loll mõte, et läheks jooksuga. ull vend, endal seismisegagi raskusi. olima juba annelinna servas. kuid ta ise ei jaganud seda v'lja. kuigi vandus et teab kus ta kodutee on. see selleks. müne aja pärast nägime yhte koera. waiku kysis:'kas panid talle ära?'. mina irnun tänaval kõht kõveras. waiku kysib uuesti:'kas lõid teda jalaga? mina oleks kyll löönud.' oleme mingil kõrvaltänaval. vastu tuleb mees, kes keeras enne meid yhte hoovi ära. waiku vist vaatas sellel hetkel mujale. siis ei jätkunud tal imestust. 'kus see mees kadus???? ma nägin, mees tuli vastu ja nyd teda enam pole. ufod viisid vist ära' mina pidin end jälle pooleks irnuma. ypris tema kodu lähedal sõitsid kaks autot mööda. waiku:'vaata, siin käivad action vilmi võtted. mingi tagaajamistseen. oh vaata, takso sõidab ka järgi(naerab) tal ei jätku võimsust neile järgi jõuda. ta on nõrk.' siis hakkas ta kurtma, et tal on telefon kadunud..et kuidas tema nyyd hommikul yles saab. tal ju vaja tarkpea loengusse minna. vahepeal hakkas ta juba tagasi linna poole jalutama. ma kysin, kus sa loll lähed nyyd. 'kooli, varsti hakkab fyssa loeng.' vend ei jagand mitte midagi enam välja. olime juba tema kodu lähedal. viisin ta ära ukse taha. koridoris soojendas ta natsa aega vastu radikat oma näppe. saatsin ta minema ja vedasin oma pekise ka yhikasse tagasi. sõin, istusin natsa arvuti taga ja pakkisin end magama. hommikul siis läksin mina fyysikasse. mõtlen 'ei tea kas waiku ka oma pekise kohale veab.' ei vedanud. vähemalt mitte õigeks ajaks. ja tal oli metsik peavalu. palus inimestel kiiresti mitte liigutada. ärge minu käest kysige miks. ei tea. tema ka ei tea. vist. a krt seda teab. igatahes kino sai ja see ongi põhiline.

Kahtlane, eksole.