teisipäev, 25. august 2009

Laiscus ussus

Laisk uss (bot. laiscus ussus) on mind juba mõnda aega vaevanud. Küll ainult päeviku täitmise koha pealt, ent siiski. Kohatiselt võib süüsõrme suunata ka sündmuste vaeguse peale, sest nädala sees tõepoolest eriti paljut ei toimu. Eriti sellist, mis kedagi teist ka huvitada võiks. Siiski töönädalate vahel on need nii toredad nädalalõpud, mis teinegi kord toovad endaga kaasa ühtteist uut (teinekord vana uues kuues) ja huvitavat. Näituseks ühel nädalavahetusel sai tehtud midagi minu jaoks väga ebatavalist.. ehk et randa mindud ja mitte midagi tehtud. Eeldusel, et päikese käes lamamine on mitte midagi tegemine. Ja aeg-ajalt küljekeeramine nõndasamuti. Aga ei saa ju ometi koju tulla Austraaliamaalt, ilma et oleks end neegripruuniks põletanud päikese käes. Sest seni on mul ju ainult vinge töömehe päevitus.
Teinekord juhtub aga, et nädalavahetuste vahele jäävad päevad on hoopistükkis huvitavamad. Mitte eriti tihti, aga siiski teinekord tuleb seda ette. Näiteks ühel kenal esmaspäeval (tavaliselt esmaspäevad ei ole nii kenad) kutsus ülemus kõikseemehe kokku ning andis teada, et tööd ei jagu mitte eelnevalt arvatult kaheks nädalaks, vaid hoopistükkis kuni kaheks kuuks. Kõik see täna pankurile, kes leidis, et farmi mahamüümine ei olegi ehk paha idee ning andis ülemusele laenu, et see teoks teha, millisel iganes põhjusel see ka loogiline ei tundu. Meie muidugi ei kurda, sest umbes natukene rohkem kui see aeg meil kojusõiduni jäänud ju ongi ja see tähendab, et ei pea enam hakkama uut tööd otsima, mis on alati paras peavalu ja närvikõdi ja teadmatus ja.. Igatahes kuna farm müüki läheb, jäid muud tööd katki ning pearõhk suunati müügieelsete ettevalmistustööde peale. Mis peaasjalikult koosneb ühest suurest oksjonist, kus kõik, mida kanda jõuab, ja mida ei jõua, ent on võimalik seina või põranda küljest lahti kruvida, müüki läheb ning farmi müügist endast. Ehk siis palju väga erinevaid töid on tarvis töötatud saada ja mida rohkem neist katuse all, seda parem, sest täna oli väljas juba 36 kraadi väidetavalt, mis tähendab seda, et talv on läbi ning vaatamata sellele, et pimedaks läheb juba kell 1800, on suvi talvele jala kõrile pannud ning ei kavatse seda sealt tõsta... no vähemalt mitte enne kui meie juba ammu siit läinud oleme. Ja Queenslandi suvi ei ole mingi Sydney suvi. Siin näitab termomeeter iga päev vähemalt 5 kraadi rohkem ning üldse on siin kõik suvega seonduvad ebameeldivused kuidagi võimendatud. Vähemasti selline mulje on jäänud eelnevate kogemuste põhjal. Eks elu näitab, kuidas asjad tegelikkuses käivad. Vähemalt ei ole mageda veega ujumiskõlblikud lombid sugugi kaugel, kuigi vesi on neis ka varsti umbes sama soe kui õhk ning ainukesed jahedad hetked päevas saavad olema tööle ja kojusõit konditsioneeriga autos (mis kokku kestavad umbes 10 min) ning kõik need mitu külma dussi pärast tööpäeva.
Kui need järgmised kaks kuud kuuma meid ära ei küpseta, on meid kodus oodata umbes täpselt novembri teises pooles. Et ehk siis lõpus. Parem arvestage juba detsembriga siis. Lennuk võib ka kaks tundi hiljaks jääda.

Kohalik doktor ei osanud mulle laisk ussi vastu mingit imeravimit anda, aga vähemalt kaameraid vean ma endaga jätkuvalt kaasas siin ja seal ning kui mitte miskit muud, siis pildimaterjali saab ikka teinekord välja jagatud. Ehk olekski õigem kogu see kupatus fotopäevikuks ümber nimetada..

Jah.