Kodumaine on parim

Kui me ammu-ammu Austraaliasse lendasime, võis juba ette aimata, et koduse toidu ehk eestimaise toidu ning saunaga meil siin vedama ei saa. Kui saunas olen tõesti viimase kahe aasta jooksul käinud vähem kordi kui ühe käe sõrmedel üles võib lugeda - pöial ja nimetissõrm välja jäetud - siis ühe õige eestlase mokka mööda toiduga on hoopiski paremini läinud. On saanud tõsist "talvist" kraami nagu verivorstid, hapukapsad. Isegi pohlamoosiga lausa, mida koduski alati nende kõrvale panna pole (meeles) olnud. Musta leiba müüakse ühe ja teisegi maitse järgi igas "endast lugupidavas" toidupoes ehk siis suuremates ja väiksemateski poodides võib valida päris mitme tumeda leiva vahel. Hinna poolest on nad küll topelt või enamgi kallimad kui tavaline valge viilutatud röstsai, mis tundub olevat ainuke, mida keskmine austraallane süüa julgeb, ja teinekord tuleb vaadata hoopiski mujale kui leivaletti. Kurat, Sydneys võis siit-sealt leida isegi leiba, mille pakendil kirjas Estonian Black. Mida Sa hing veel oskad ihata. Kuigi peab tõdema, et see ei kuulunud paraku just parimate mustade leibade hulka, mida siinmaal leitud.
Raskemaks läheb aga siis, kui hakata otsima midagi spetsiifilisemat. Näiteks kamajahu või vürtsikilu või kasekese komme. Vürtsikilu on muideks üldse selline kummaline asi, mida paljud väidavad taga igatsevat, kuid mida enamus neist paljudest ei ole koduski juba palju aastaid söönud. Siiski tundub see kuidagi nii eestimaine - süüa sellist pisikest kala, mida muud mereäärsete riikide kodanikud kassile ehk pakuksid. Omamoodi loogikagi siin ju - milleks näha vaeva mingite pisikeste jublakatega, kui sama hästi võib lauala panna ahvenat või forelli või ehk veel midagi suurematki. Ometigi käivad mul aeg-ajalt neelud just vürtsikilu järele ja mida ei ole, on just seesamune vürtsikilu.
No rulli keeratud heeringas sibulaga peab ikka hea maitsema. Eriti kui purgi peale kirjutatud ROLLMOPS. Selle pistan küll ostukorvi. Pistsingi. Ja maitses hea ka. Lausa väga hea. Kohe nii hea, et peast käis läbi mõte, et see ju lausa nagu kodune heeringas. Järgmine päev kui tühja purki prügisse hakkasin panema, jäin mingil põhjusel purki näpu vahel ringi keerutama kui ühtäkki läbi ampsasin, miks antud heeringas nii kodune tundus. Sest see oligi kodune. PRODUCED IN ESTONIA.
Soomes toodetud õhukessi krõbedaid näkkileibu leidsin ka. Noid ristkülikukujulisi, mis punases pakendis on. Nägid välja väga nagu Fazeri omad, aga seda nime ei õnnestunud pealt leida. Küllap nad siiski Fazeri leivad olid, aga kuna austraallane Fazerist midagi ei tea, siis pole mõtet rohkem trükimusta selle nime trükkimise peale kulutada.