Hüva leili

Vastus küsimusele, miks Austraalia on üks maailma suurimaid valimistel osalejate protsenti omav riik on lihtne.. Kui hääletama ei lähe, maksad trahvi. Et tegemist on siiski demokraatliku riigiga, on igaühel õigus mitte hääletada. Ja õigus 100 dollarit (umbes 1000 EEKi) trahvi maksta.
Austraalia ei ole just kõige külmem riik maailmas ning ei tasu väga imestada, et nad ei ole ka väga saunalembesed. Tegelikult siin peaaegu sama palju selliseid inimesi, kes ei ole kunagi saunas käinud kui neid, kes pole kunagi lund näinud. Kõik teavad, mis see saun on ja milline lumi välja näeb, aga kui oma käega katsunud ikka ei ole, on need ettekujutused võibolla mitte kõige reaalsemad. Seega ei tasu väga imestada kui sauna ukse peal näed kuumuse ja muude ohtude eest hoiatavaid silte. Täna käisime Austraalias olles esimest korda siseujulas. Umbes 45 krooni eest sai kasutada mitmes mõõdus basseine ja lühikest liutoru juppi. Meie otsustasime mõnikümmend krooni peale maksta ja selle raha eest sai sauna ja mullivannid ka. Viimastest ma nii väga ei hooligi, kuid ma oleks olnud juba ainuüksi sauna eest nõus selle raha välja käima. Saun on midagi, mis on siin päris rariteet. Ja et kohalikud väga sellest soojast ruumist ei pea, siis oli see peaaegu meie päralt, v.a. paar vanemat meesterahvast (ja nemadki olid tõenäoliselt mõnest põhjamaast pärit) ning üks punt pubekaid, kes tulid vist lihtsalt uudistama, et mis soe tuba see selline on. Tegemist oli meie mõistes sellise ´leige´saunaga. Temperatuur oli ehk 65-70 kraadi ja ohtralt lisati kusagilt pidevalt aromeeritud õhku. Õnneks üldsegi mitte halba. Mind isegi väga ei morjendanud, et tegemist oli elektrisaunaga ja kerisekivid peale kulbitäit tubli mituti pidid kosuma enne järgmist veeannust. Nõnda ma siisrahulikult seal saunas lebotasin ja nautisin vaadet läbi suure akna, kui sisse tuli kamp noori tüüpe. Ja kõik nad paigutasid end kerisest võimalikult kaugele istuma. Mul on kombeks ka törts kuumemas saunas tihtilugu läbi nina hingata. Lööb lõõrid korralikult lahti ja seda oli siin eriti vaja (konditsioneeri külm õhk lihtsalt teeb kurgu valusaks ja paneb nina kinni). Ühel hetkel üks poistest ütles teistele, et proovigu ka läbi nina hingata. Proovisidki. Üks tegi vähemalt sellist nägu nagu oleks nina ära kõrvetanud ja ega teistelegi väga meeltmööda polnud. Ma ainult muigasin ja viskasin järgmise kulbitäie kuuma vett kerisele. Ja kadunud nad olidki. Kuuma oli jätkuvalt 60-70 vahel. Ja leil oli peaaegu sama leebe kui suitsusaunas järgmisel hommikul.
Shepparton on täpselt samasugune väike linn nagu kõik teised. Linna läbib üks suurem tänav, millel asub umbes kolm neljandikku kõigist kaubandusettevõtetest. Viimaste hulgas võtavad enda alla suurema osa erinevad kondiitriärid (bakery), kohvikud, juveeliärid, kinnisvaraesindused, pangad, optikaärid, autotarvete poed, rõivakauplused, video/muusikapoed ja... ja ongi enamvähem kõik. Enamasti on esindatud ka McDonalds, KFC, Hungry Jack (näljane Jaak, ehk Burger King), Subway (Metroo) ja alati mõni kohalik üritaja selles mitte väga kirevas kiirtoidumaailmas. Vähemalt saab neist kohtadest odavat jäätist. Nõnda mööda neid peatänavaid ringi tatsates ei ole üldse vahet, mis linnas Sa oled.. alati tunned koduselt ja tead peaaegu, kus midagi on. Või peaks olema. Ainuke suurem erinevus, mida mina olen märganud, puudutab autode suhtumist jalakäijatesse ning parkimist. Erinevates linnades on jalakäijatel väga erinevad õigused. Nt Youngis ei näinud ma mitte kunagi ühtegi vöötrada (ei olnud seal ka ühtegi foori) ning jalakäija pidi ALATI autodele teed andma (Pedestrians, give way). Siin Sheppartonis aga antakse alati jalgsi käijatele teed ning foore on siin peaaegu sama palju kui ringteid. Vähemalt kesklinnas. Parkimisega olen täheldanud vähemalt kahte erinevat süsteemi eri linnades. Üks on selline, kus parkida tohtis ainult parkimiskohta sisse tagurdades. Teine, kus ainult nina ees. Kolmas, kus vahet ei ole, kuid parkimisjoon enamasti täpselt kahe ratta vahele kippus jääma. Võibolla seal oligi selline seadus. Et peab joone peale täpselt parkima. Liikluses tekitab mulle muideks siiani hämmingut ringidel liiklemine (valel pool teed sõitmine ei tundugi kohati enam nii vale). Ringid on enamasti neljaharulistel ristmikutel (ja päris pisikesed, kuid see-eest tihti väga kaunilt lillede-värkidega kaunistatud) ning seega on neli võimalust edasi liiklemiseks. Vasakpööret tehes on loogiline, et näitad vasakut suunda, sest ring on pisike ja seal näitamisel pole enam mingit tolku. Otse sõites sõidad lihtsalt otse, ei mingit suunda. Ei ringil olles, sinna minnes ega sealt minnes. Nüüd aga see imelik koht. Kui tahad ringilt paremale sõita, siis juba enne ringile sõitmist lülitad parema suuna sisse. Ja see põleb kogu ringil oleku aja. Seni, kuni oled ringilt väljunud. Ehk siis siin ei näidata kunagi suunda ringilt välja sõites, vaid justkui liigeldakse nagu tavalisel ristmikul, kus juhtub lihtsalt mingi ring keset ristmikku olema.
Väikelinnad on siin Austraalias ühes punktis täpselt samasugused nagu Eestis. Oma väike olemist on vaja kompenseerida kuidagi ning end natukenegi tähtsamalt näidata. Suurepäraselt sobib selleks enda mingiks pealinnaks ristimine. Olgu siis tegemist kirsipealinnaga või lambapealinnaga või pane-lünka-mis-iganes-sõna-pealinnaga. Noh, nagu Eestiski on veinipealinn ja suvepealinn ja ma-ei-tea-mis-kõik-veel-pealinn. Ja muidugi siin tehakse kõike suurelt. Terve raamat on siin välja antud nende suurte asjadega. Big Banana, Big Potato, Big Sheep, Big Shrimp... Bigbigbig.
Aga kohalikud on väiksemas linnas tunduvalt sõbralikumad. Või vähemalt ei ole siin sõbralikkus võlts ja teeseldud nagu ta suurlinnades tihti tundub olevat. Väga ei tasu imestada, kui tänaval suvaline vastutulija küsib, kuidas ´How are you today´. Ma ei ole sellega tegelikult siiani väga ära harjunud ja tavaliselt ei oska suurt midagi vastata peale mingi tobeda mõmina. Ja naeratada:) Peale selle, et nad alati nii rõõmsad tunduvad, on nad pealegi väga lahked küüti pakkuma ja teinekord isegi ümbrust tutvustama. Kuigi ma tahtsin teada ainult kus see-või-teine asub. Päike mõjub vist tõesti hästi inimestele ning ei tasu väga imestada, et eestlased pimeda ja pika talve eest soojale maale põgeneda tahavad. Sest tundub, et inimesed töötavad ka p'ikesepatareidega.