Viga

Ma teen vigu. Tunnistan neid. Võtan neist õppust. Ja siis teen neid ikka ja jälle uuesti. Kehv mis? Räägi veel, et eksimine on inimlik.. Ma ainult loodan, et ma ei pea tulevikus oma tänaseid otsuseid kibedasti kahetsema hakkama.

Tahaks ühe ja teist ja kolmandatki. Siinkohal paraku ei tööta seaduspära, et mida rohkem tahad, seda rohkem saad. Elu arvab, et nõnda oleks liiga lihtne. Vist. Ma ei saa kurta vaba aja üle. Sest seda on. Aga mida hakata peale vaba ajaga, kui ei saa teha asju, mida süda ihkab. Puuduvad vahendid. Vahendeid saab raha eest. Aga puudub ka raha. Et raha saada, peab tööd tegema või rikkaks sündima või metsikut moodi õnnelik olema. Ma ei osta lotosid, seega ei saa õnne kaela ajada rahapuudust, sest ei saagi ilmselt võita, kui ei soeta lotopiletit. Rikkaks ma ka sündinud ei ole ning ka selles ei saa ma kedagi süüdistada. Aga tööle peab ikkagi minema. Lihtsalt on vaja. Et teha asju. Töö eest makstakse raha. Siis saab soetada vahendeid, et tegeleda ennast huvitavaga. Aga et töö eest teenitud rahast saaks äraelamise kõrval ka asju soetada on vaja palju raha teenida. Palju raha saab siis kui teha palju tööd. Ja kui palju tööd teed, on Sul palju raha ja väga vähe vaba aega. Sul on vahendid kõigi oma hobidega tegelemiseks. Kuid enam ei ole Sul vaba aega. Et nagu surnud ring vist.
Raha ei võrdu aeg. Ja aeg ei võrdu raha. Ja raha ei võrdu õnn. Aga õnn võrdub armastus.. Teatud juhtudel. Seega saan ma end siiski õnnelikuks lugeda.

Jõulud on ukse ees. Jõulud on mõtiskluste ning omastega koos olemise aeg. Mõtisklegem ning olgem ning nautigem üksteist. Et ikka paremini mõista. Sest õnn ei ole rahas. Ega asjades. Õnn on see, kui Sul on sõbrad.
Aitäh teile kõigile, kes olete rasketel hetkedel toeks olnud.