teisipäev, 1. november 2005

Pilk

Ta kõndis mulle tänaval vastu. Õhtu oli. Hämar. Ta vaatas mulle otsa. Meie pilgud kohtusid. Hetkeks. Silmapilguks. Läksime edasi oma teed. Kõigest mõne meetri, et seisatada. Et heita pilk selja taha. Mina vaatasin. Tema ka vaatas. Naeratasime. Me tundsime. Teineteist.
Ka nägijad võivad olla pimedad.