Uus Holland

Teinekord on mõnd käänulist teed sõites avanevad siia- ja sinnapoole peris uhked vaated. Mul aga pole roolimise kõrvalt aega neid väga uudistada. Kuna aga minu käes on rool, on minul ka võim auto tee serva juhtida enam-vähem seal, kus tahan:) Teinekord saabki juhust kasutatud.


Ühest puhkealast (kus me järjekordselt autos magasime muideks - päris mitmendat ööd juba. Esiistmed tuleb lükata nii ette kui võimalik, peatoed minema ja seljatoed nii alla kui saab ning ongi kaks kitsast voodit olemas. Mühud ja lohud täidab rätikute ja üleliigsete riietega mugavaks ning uni maitseb peaaegu sama hea kui telgis) - põhimõtteliselt autoaknast tehtud pilt.


Mugavad kalamehed.


Slow down stupid.
Päikesetõus.


Ja loojang.


Seal taga on Fraser Island.


Minimini


Ega siinmaal ka elu kerge pole.


Vahele jäi.
25. aprill on Austraallaste jaoks kõige tähtsam päev aastas. See on see päev, mil nad peavad meeles kõikides sõdades Emakese Inglismaa eest sõtta läinud ning surma ja vigaseks saanud noori Austraalia mehi. Meie olime sel päeval Austraalia rummipealinnas Bundabergis ning valmistusime vingeks paraadiks ja kõik ja puha, kuid mis me saime, meenutas pigem mõnd pisikest morni grupijalutuskäiku läbi linna. Siiski peab tõdema, et üritus lõppes vähemalt mõnede jaoks suure pauguga. Nimelt nii pea kui tänavad taas avati, kihutasime linnast välja.. Väikese detour'ga, sest üks suur ristmik oli suletud. Ümber kahe päris kortsus auto sibasid ringi meedikud ja tuletõrjujad ning korravalvurid. Mõned ikka teavad, kuidas tähistada:S