Kui juba siis juba

Kes teavad need teavad, kes ei tea, need veel ei tea. Pikk lugu lyhidalt - meid lasti lahti ning visati v'lja. Tuleb v'lja, et esimene t88koht, millise ma mitte-enda-poolselt olen l]petanud, osutus ]unakorjamiseks. Mitte, et mina v]i Liisi selles t;;s halvad oleksime olnud. Vastupidi lausa. Kyll aga ei oskavat me s]pru valida ning sellest piisab, et ilma mingit lisaseletust andmata jalaga persse lyya ja minema saata (enne seda veel meie autonumbreid yles kirjutades ning kaaseestlasi lausa politseiga 'hvardades kui nad poole tunniga oma asju kokku ei ole pakkinud ja silmapiirilt kadunud). N]nda siis tehakse k'itutakse m]ningates kohtades Sinuga kui otsustad kedagi aidata.


Aga omasid tuleb siiski hoida ning ]unte korjamine ei ole mingi selline t;; ka, mille eest ma l'heks p]lvili mingi lolli ees andestust paluma. Seda enam, et polegi millegi eest vabandada, sest pole mitte mingit kahju mitte kellelegi tekitanud. Tundub, et lihtsalt m]ne eestlase n'gu yhele konkreetsele mehele ei meeldinud ning ainukese asjana j''b arusaamatuks, miks ta yldse siis kedagi n]nda t;;le v]tab. Teadis ta juba paar p'eva enne seda ebameeldivat vahejuhtumit r''kida, et tuleva n'dalast lahkub terve posu inimesi.


6unad maitsevad siiski j'tkuvalt head, yksk6ik kui hallid on m'lestused sellest viimasest tihedamast kokkupuutest nende viljadega.


Seni kuni sellest midaigi õpitud ja kõrva taha sai jäetud, võib seda lugeda kasulikuks kogemuseks ning võtta kui paratamatust. Ja sealt see vikerkaar alguse saabki. Austraalia hipi- ja kanepipealinna Nimbini külje alt karjamaalt.


Ja ega rohkemat ei oskagi selle kohta midagi kosta.


Ka nii võib


?


Oli. Enam ei ole.


Ohutus ennekõike.


Sukeldujad.