How are you, sir?

Me kõik oleme sügiseti korjanud pangede viisi punaseid sõstraid ning neid mahlaks aurutanud, et talvel hea morsimaterjali võtta oleks. Ja pangede all ei pea ma silmas pisikesi lastemängukanne, vaid tõsiseid 10-liitriseid ämbreid.
Täna nägin poes värskeid punaseid sõstraid. Pakitud pisikestesse 150-grammistesse pakkidesse. Kilohinnaks suures laastus 700 Eesti krooni. Vot teile, Eesti marjatootjad ja muidu sõstraarmastajad.

Eile vaatasime sellist filmi nagu seda on Hollywood Homicide. Harrison Fordi detektiivist tegelane kamandas lihtsa politseiohvitseri endale võileiba tooma. Vaene mees tuli tagasi aga vale leivaga ning sai selle eest vastu pead kohe. I'm sorry, sir. - I'm not a sir, I earn my own living. Ei Harrison Ford ega tema näideldud tegelane pole sir'id. Ja ükski mitte-Britt ei saagi kunagi sir'iks saada.
Õnneks austraallased ei ole ameeriklaste jälgedes läinud seda kutsume-iga-mees-isikut-sööriks hullusega. Samas meeldib austraallastele iga iga asja eest ette ja taha vabandada. Kui keegi möödub Sinust poole meetri kauguselt, on neil juba jubedasti kahju, et Sinu isiklikku ruumi on häirinud ning sorry kukubki ära. Kui Sa aga vabandad tühja-tähja kogu aeg, kaob selle sõna tagant igasugune sisu ning mõte. See on peaaegu sama tobe, kui nad küsivad siin pidevalt, how are you? Kas see tõesti huvitab Sind? Sest tegelikult Sa ju ei taha teada kuidas mul läheb ning kui vastuseks kõlab midagi muud kui good või how are you, on neil hämming ning keegi ei tea, mis edasi teha. Parimal juhul tuleb mõlema osapoole näole selline ebalev ja mittemidagiütlev naeratus. Jah, mina mõtlen, et lihtsalt tere või teist osapoolt tunnustav noogutus või pisuke naeratus on täiesti piisav ning absoluutselt ma ei usu, et kellelgi tõesti südamest kahju on, kui teisele otsa peaks jooksma, sest see sõna on lihtsalt midagi, mida neile on kästud öelda iga teise lause lõppu. Noh, nii igaks juhuks.
Aga võib-olla ma olen lihtsalt ebaviisakas.

Pilt vol. 31

Teised jõulud Austraalias, sedapuhku Moss Vale's. Et me tahtsime Sydneyst võimalikult vara minema saada enne seda jõuluhullust, sõitsime välja päris mitu päeva enne juba ning seekord põikasime läbi Sydney lõunarannikust, kuhu seni polnud veel jõudnud varem. Mõned arvavad sealsed rannad olevat väga maalilised ja värki, kuid tundub, et inimesed alati leiavad, et ilusam on seal, kus nemad hetkel ei ole. Mitte et need rannad seal poleks uhked olnud või nõnda, samas midagi ahhetamapanevamat seal küll ei ole kui siin põhjarandadel.


Kangaroo Valleys ööbisime ühel kõrvalisel laagriplatsil. Kohe külje alt voolas sealt mööda ilus Kangaroo River, mille peal on võimalik ka kanuutada. Ning ilmselgelt jäime me viimasest rühmast just maha. Mis seal ikka, oligi aeglase vooluga jõgi:)


Päikeseloojang Cam'i tagahoovist.


Sel aastal saadi meilt jõulukingiks piparkooke maja kujul. Ühte neist kokku kleepides kõrvetasin veel sõrmed ära tulise vedele suhkruga. Kokkamise rõõmud:)


Kangaroo Valleys nägime esimest korda wombateid vabas looduses. Peris vahvad tegelased. Öösel oli kuulda kuidas nad nosisid meil otse telgiukse taga.


Wombati urg.


Kui Sul pappi mõlema jalaga segada on, siis võid sellist reklaami ka endale tellida. Veel parem, suisa kaks kopterit korraga.


Mulle meeldivad paremale-pahemale-üles-alla teed väga-väga.

Pilt vol. 30 Powerhouse Museum ja Tähesõjad

Powerhouse Museum on Sydneys asuv kunsti- ning teadusmuuseum, millises me mõne nädala eest käisime, peaasjalikult Tähesõdade väljapaneku pärast, mis sinna ajutiselt sisse oli kolinud. Paraku selliste suurte muuseumidega on nõnda, et parima tahtmise juures jõuab need ehk päeva jooksul läbi joosta - põhjalikuma kogemuse saamiseks tuleb keskenduda kas ainult teatud osadele või varuma mitu päeva.


Auto?


Nõukogude Liidu kosmoseülikond - ei näinud sugugi mugav välja.


Prügist kunstiks





General Grevious. Savimudel.


Luke Skywalker'i tehiskäsi, mille ta sai peale seda kui Darth Vader tegi teatavaks, et on tema isa ning ta käe lasermõõgaga maha raius.


Han Solo.


Hõljuk, mida võis näha Tähesõdades.


Darht Vader'i saan.


X-wing.


Kuldne raudrüü


Anakin.


Wookie


Pisike roheline marslane?


See õnnetu elukas jäi ju ka oma käest ilma.


Han Solo ja Chewbacca

Pilt vol. 29

Kui lähedalasuvad rannad enam millegi uuega üllatada ei suuda, tuleb istuda autosse ning minna kaugemale. Kõigest poole tunniga jõuab Northern Beaches poolsaare päris tippu, kus on peris kena Palm Beach. Vasemal on ookean ning paremal vaikne siselaht ning selja taha ei jää enam eriti palju, v.a. taaskord kena vaade põhjarannikule. Siinsamas mäe otsas muideks üks liivakivist vaatamist väärt vana majakas ka, kuhu paraku sisse ei pääsenud tol päeval.


Seesamune majakas hoopiski alt rannikult nähtuna. Ja seal paremal päris vee piiril olevate kivirusude otsas oli ikka päris vahva ringi turnida.


Manly rannast avanes ükspäev selline vaade.


Corn flower? Eieiei... rukkilill.


Sai käidud jälle praamitamas.


Peris maagiline.


Sihukesi elukaid leiab kuuma ilmaga igal pool kividel magamas. Muidugist igal pool, kus inimesi väga palju ringi ei tatsa. Teinekord on nad end nii mugavalt sissse seadnud, et ei viitsi isegi pead keerata, et näha kes neid uudistab..


Tahan kaa.


Sellele pildile oleks pidanud saatma kedagist selle kivi kõrvale seisma. Noh, et saada aimu kui suur see ikkagi on. Oma 5-6 meetrit ikka.

Pada sõimab katelt

Internetifoorumitest võib leida ükskõik millise teema alt leida hulganisti kirjaoskamatuid või laiskasid või teab kuidas neid nimetama peaks; ning alati on seal ka keegi tark, kes kuulutab kui lollid ning harimatud ja kirjaoskamatud kõik kaasarvamusavaldajad on. Paraku ei hiilga üheksal juhul kümnest nende endi sissekanded just silmapaistvate teadmistega selles valdkonnas. Täna Postimees Online foorumist leidsin ühe järjekordse

tainad 14.12.2008 08:24
krt inimesed õppige kirjutama, kes te siin kommenteerite igalpool

Sellele, kes näitab teiste peale näpuga:
Eesti keeles algavad laused suure algustähega. Sellist sõna nagu krt ei ole eesti keeles olemas. Inimesed on üte ning käib sellisena komade vahele. Igalpool kirjutatakse lahku. Ning lause lõppu pannakse punkt (kui see ei ole hüüd- või küsilause või mõnd muud sorti erilisem lausetüüp).
Internet seebiks!

Jää tasane hääl

Kunagi aastat kaks ehk tagasi sai käidud viimati Jää-ääre kontsertil. Jõgeva Kultuurimajas. Selline rahulik värk oli, täpselt nagu mulle meeldib. Meil õnnestus Liisiga veel esiritta end istuma ka pressida. Ning minu mäletamist mööda ei olnud seal kontserti alates ühtegi vaba kohta. Jaa, hea kontsert oli. Iseenesestmõistetavalt.
Mitte kunagi varem aga ei olnud ma kuulnud oma lemmik muusikalise koosseisu muusikat inglise keeles. Ausalt öeldes ei olnud mul isegi aimu sellise olemasolust. Ei, nad ei esitanud inglise keeles ühtegi lugu laval olles, see kõik tuli muusikamängijast enne kontserti algust. Et publikum vaikselt muusikalainele viia. Või siis lihtsalt meeldivaks taustamuusikaks. Ega see eriti kõvasti mänginudki ning ma arvan, et panin seda tähele ainult seetõttu, et sai istutud esimeses reas kõlaritele päris lähedal. Võttis mul igatahes päris tükk aega, enne kui taipasin, et midagi on viltu. Või noh, viltu ei ole vist päris õige sõna. Midagi oli teisiti. Võõras. Oota... Jää-äär ei laula ju inglise keeles, v.a. need paar sõna Alexander nimelises loos. Ometigi laulis Jää-äär inglise keeles.
Kontserti lõppedes otsisime Liisiga jää-mehed lava tagant üles ning üritasime nõuda selgitust ennist kuuldule. Nõud aga ei leidnud, küll aga saime Väikesed raamatud plaadile Tõuni joonistatud T õuna ning teisedki joonistasid sinna oma autogrammid. Ja see oli viimane kord, kui kuulsin neid inglise keeles laulmas.
Täna vaatasin ERR kodulehelt aga ilmselt Hommikutelevisioonist pärit saatejupikest. Stuudios oli Jää-äär koosseisus Jaan Sööt, Tõnu Timm, Riho Sibul ning Tarvo Jaaksoo. Rääkisid "uuest vanast" uues kuues ehk sellest kuidas Jää Hääl CD-plaadil uue elu leidis. Õigemini leiab, sest nagu ma aru sain, plaat veel poelettidel ei ole, vähemalt paari suurema müüja kodulehtedel veel küll lähemat infot ei leidnud. Minu meelest on see igati teretulnud kui sellised koosseisud annavad uuesti välja ammuseid kogumikke, mida isegi parima tahtmise juures lihtsalt ei ole võimalik kusagilt soetada. Õnneks liikus veebis ringi kellegi poolt kassett-digitaalseks versioon, millel on nii mõnedki lood, mida kontsertitel ei ole kunagi kuulda saanud. Jää Hääle peal on muideks üks minu lemmikumaid Jää-ääre lugusid Muuda ennast, mis - kui mu mälu mind ei peta - on kirjutatud Saatpalu Lauri poolt ning mida ka laulab viimatinimetatu. Huvitav, kas tema saab olla ka üks neist saates vihjatud erikülalistest sellel väikesel tuuritamisel.
Kuid siiani ei ole ma kuunagi kuulnud nende esimest kogumikku Jää-äär, mis anti välja kasseti kujul nagu '91 aastal kombeks. Ning olgugi, et enamus sealolevad lood on hiljem leidnud oma koha hilisematel albumitel, on nende vanadel lugudel tihti teistsugune kõla. Hääled on nooremad ja nagu nad ise on öelnud - lugudes on rohkem "jõudu". Sellist noorte meeste pealehakkamist ja jaksu ehk. Jaa, ühel päeval nad ehk võtavad end nõndapalju veel kokku, et võin minna poodi ning endale riiulilt Jää-ääre "kõige esimese" koju viia.
Kuid veel enne kui see juhtub, võib teoks saada ka Jää-ääre esimene inglisekeelne plaat. Millega oleks äärmiselt mugav juba minna Tartust tervet maailma vallutama.