Mõtete mõlgutatamine

Läinud nädalavahetusel toimus meist üldsegi mitte kaugel (muidugist Austraalias omavad vahemaad hoopis teist tähendust nagu kõik juba teavad) Eurofest. Et aastate eest olla sellel üritusel ka Eesti tantsijaid nähtud, siis ei saanud ju minemata jätta. Oli justkui miski üritus, mida oodata pikisilmi. Näeb ehk mõnd ammust tuttavatki. Ei näinud. Ei näinud üldse ühtegi eestlast. Ega soomlast. Selle ürituse järgi koosneb Euroopa ainult poolakatest, albaanlastest, hollandlastest ning norra viikingitest. Ning täiesti jäi mulje, et suurem osa mees-asjaosalisi oli sellele üritusele tulnud ainult ja ainult õlletelgi pärast. Igatahes olime ammu enne ilutulestikku juba läinud. Min ei suutnud ka rohkem seda üritust taluda ning Cam jäi lastega sinna ainult sellepärast, et nood olid terve õhtu pikisilmi tulevärki oodanud. Järgmisel päeval Cam ütles, et Eesti oli siiski esindatud.. minu näol, kes ma olla olnud justkui kõndiv Eesti lipp, sest oli mul seljas Eesti jalgpallikoondise t-särk, jalas sini-mustad püksid, seljas sini-must-valge-kirju seljakott ning peas toosama Min´i kootud müts - ka sinimustvalge värvilahendusega. I´m obsessed about those colours.
Viimasel nädalal on puutöö kivitöö ees kõvasti taandunud. Ning ma ei kurda absoluutselt. Kivi kui meedium on sama meeldiv vormida kui puit. Eriti kui ei kasuta mingeid elektritööriistu. Isegi kärbsed ei tundu siis enam nii tüütud ning Liisi peab mind teinekord lausa vägisi töölt koju vedama. Ning Evan ei suutnud mainimata jätta, et ma peaks tegema kompanii eSTONia.
Ma ei tea, kuidas Eestis olukord on, kuid siin tuleb poodides juba vaadata, kuhu astud, sest kui ette ei vaata, võid lõpetada lõputute jõulukola riiulite vahel. Mis on iseenesest täpselt sama masendav kui need pisikesed jõmpsikad seal Eurofestil, kes automaatrelvadega ringi jooksid ja inimeste pihta tulistasid. Mis sest, et need olid plastikust ning tinasaju asemel "ainult" kõva lärmi tekitasid. See kõik tundub lihtsalt nii vale.
Lõpetuseks on mul äärmiselt hea meel tõdeda, et oma pakime-oma-kolm-asja-ning-läheme-Austraaliasse reisiga oleme inspireerinud oma sõpru-tuttavaid, kelles mitu-mitu mõlgutavad samu mõtteid, mida meie mõlgutasime aasta eest. Ja teised on mõlgutamisest kaugemalegi juba saanud. Ja muist neist mõlgutajatest mõlgutavad end ühel päeval ehk tõestigi siia. Vot see idee on tõesti väärt veidike mõtete mõlgutamist.

Pilt vol.21

Nii nagu igas valdkonnas on omad "selle" ja "tolle" brändi mehed, nii ka arboristide seas. Stihl vs Husqvarna. Kuna Cam on Stihli mees, siis meil on ainult üks Huski saag ning seegi on tal äia käest varastatud. Kokku on tal ehk miski kümmekond saagi, millest paar on küll varuosadeks laiali kistud juba. Tähtsaimad on muidugi need kaks siin pildil, ilma milleta me ei lähe kuskile. Pisikese, ainult natuke üle kolme kilo kaaluvate sae kohta on neil üllatavalt palju jaksu ning võimu. 35 kuubikut ning 12" plaat teevad selle tegelikult iseenesest mõistetavaks. Ja muidugi 1500 taalane hinnasilt ütleb ka üht-teist. Neid saage hakkan ma igatahes ükskord taga igatsema.


Läinud nädalal lõikasime maha punase seedri. Ilus puu oli. Inimesed on siin teinekord ikka täiesti lollid - vaate pärast lõigatakse maha nii palju ilusaid puid. Ja siis istutakse keset oma lagedat krunti ning "nauditakse" seda fantastilist vaadet killukesele ookeanile, mis naabermajade vahelt kusagilt kilomeetrite kauguselt paistab. Igatahes ei saanud me seda puud läbi laastumasina lasta. Kolmekesi tassisime mööda treppe tagahoovist välja poole meetrise läbimõõduga kahemeetri pikkuse palgi, mis nüüd Cami aia ääres kuivab.. ning selle kännu, mille ma ära lihvisin ning õlitasin. Tüdrukutele teelauaks.


Ananass.


Vahelduseks puudele teeme seda ja teist. Hetkel on käsil projekt juurvilja-aed. Ühe kliendi käest saime liivakivi, mida mõni pilt allpool oleva Toyota Hilux´ga sai Cami tagahoovi transporditud. Päris mitu-mitu tiiru sai tehtud. Ja vaese Toyota lehtvedrud tagurpidi keeratud seda tehes. Sest ilmselgelt ei ole see pisike auto mõeldud selliseid koormaid kandma. Igal juhul mulle väga meeldib kivitöö, kuid ma lubasin Cameronile, et kui juurikad selles aias kasvama ei hakka, siis ma võtan kuvalda ja lammutan selle laiali..


Siin on umbes 4 autokoormat kive. Tüdrukud ehitasid selle hiljem endale kindluseks.. Kaunistasid lippude ja värkidega ning korraldasid seal teepidusid.


Tööriistakuur. Ajutine. Juba viimased paar aastat. Ja kuigi mulle sellised autod tegelikult üldse ei meeldi, tahaks ma ikkagi sellel hääled sisse ajada ning off-road sõitu natuke teha. Hiljuti proovisime seda elusse saada. Edutult. Paraku.


Siin ta ongi. Meie Toyota, mis vaatamata meie suurtele pingutustele keeldub suremast:D


Piibeleht seest..


..ja väljast.


Lokidlokid.


Minu pisike juuksur. Viimati sai sellise masina alla end antud Eestis. Ehk siis enam kui kümme kuud tagasi. Otsustasin, et tagumine aeg seda uuesti teha.

H'id Joule.

K]igepealt aitymaki k]igile neile, kes on n]us v]tma enda peale vastutust selle eest, et m[ne p'eva eest ootas mind hommikul t;;le minnes tore yllatus kamatahvli n'ol. Muidugist meeldis mulle ka v'ga see sinine s'rk, mis maiuse tahvliga kaasas oli. Ja ma pean paraku t]dema, et mul on v'ga hea meel, et Liisile kamatahvel ei meeldi, sest mul oleks nii raske olnud sealt midagi loovutada.

Siinkohal on vist tagumine aeg teha ka teatavaks t]siasi, et meie viisad on nyyd ametlikult pikendatud kuni aasta 2009 novembrikuuni. Mis iseenesest ei pruugi sugugi t'hendada, et me selle ajani Austraalias oleme. Kuid see kahe kuu p'rast me paraku veel ei n'e. Muidugist kui keski just Austraaliasse ei otsusta tulla.. ja keegi tundub, et siiski v]tab seda asja t]sisemalt kui ma arvasin.

Eile sai k'idud muideks oma uue passi j'rel kesklinnas ning sain teada, et tuleva n'dalal on Sydney m]istes meil ymber nurga toimumas Eurofest. Tundub, et tuleb minna sinna soomlastega tutvust tegema, ehk leiab l]puks m]ne sauna ka. Eile oli yldse kuidagi ''rmiselt tore p'ev, sest sai k'idud ka Carmeni soolaleival. Ikka soola ja leivaga. Estonian sweet and sour. Ehk siis midagi, mida v]ib vast kutsuda peenleivaks. Igal juhul Carmen juba teadis, kuidas ]igeid kylalisi v]]rustada ning esimest korda Austraalias olles saime eile vyrtsikilu. Ja igati korralikku heeringat ka. Keedetud muna ning hapukoorega ja puha. Musta leiva peal. Asjad saaksid paremaks minna veel ainult juhul, kui keegi tuleks ytleks, et ole hea ja ehita siia yks korralik saun. Meie arvelt loomulikult. Mis ei oleks sugugi v]imatu, sest Soome sepad taovad siin tulist rauda saunaahjudeks kyll. K]lab peaaegu nagu jabur unen'gu.. millised teinekord t]eks saavad.

L'inud n'dalal sai uus arvut ka soetatud. Selle n'dala jooksul peaks k'tte saama ning sellega peaks olema suured ostut ostetud m]neks ajaks. Ja ega v'ga isu poodi minna polegi varsti, sest juba on siin j]uluvidinad riiulitel.. mis paneb vahest muret tundma, et austraallased ei ole ikka sugugi targemad kui j'nkid. Mulle nii meeldiks m]elda, et see pole nii. Kuid j]ulud on oma v]lu juba ]ige mitme aasta eest t'ielikult kaotanud.

Muu elu kulgeb siin aga vaikselt samas rytmis ikka edasi. Suurim muutus on ehk see, et Liisi on nyyd juba n'dalat kaks t;;l k'inud ning l]puks ometi on ]hus tunda t]sist kevadet. Kuid vahest ma soovin, et kevad j''kski kevadeks kuni ykskord on k'es sygise kord. Aga ykskord saab see kuum siin otsa ja siis on Eestis kevad ning siis on ehk aeg koju ka tulla.

Kuna ma viimasel ajal v'ga fotokaga pole ringi vehkinud (peaasjalikult sellep'rast, et viimane on ]ige mitu korda maha kukkunud ning poolearuliseks ning uimaseks muutunud), siis tuleb uudistada neid televuuniga tehtuid. Mis internetis vaatamiseks peaks k'rama kyll.

J'tkuvalt tundub mulle, et taevas on Austraalias palju suurem..

..ja veri punasem..

..ning kopterid on siin kummaliselt pisikesed.