Pilt vol.6

Kadri saatis mulle mõne päeava eest oma Austraalia reisikava. Juba vähem kui kuu aja pärast on nad kohal ja nii vahva oleks nendega kokku saada. Seda enam, et nad siinsamas kandis ringi hakkavad tiirutama. Noh siiski sajad kilomeetrid eemal, aga see siin ikkagi kiviga visata vahemaa. Igal juhul katsume kohe paar päeva teie jaoks vabaks võtta.
Eestist on ka vahepeal päris toredaid uudiseid tulnud ja tekib kohe kohutav koduigatsus nõnda. Ja üldse ei aita kaasa ka see, et oleme juba hulka aega siin Sheppartonis tööhooaja algust oodanud. Muudkui lükkavad seda edasi. Liiga kuum olla olnud ja puuviljad ei valmi 40 kraadises kuumas hästi. Viimane nädal on olnud aga jahedam ja isegi natuke sadanud, ehk isegi pääseb lõpuks tööd tegema.
See lõputult näiv ootamine ja niisama passimine on tekitanud tohutu isu midagi nikerdama hakata. Nõnda nagu ma kodus ikka tavaliselt tegin kui jube igav oli või pidi tegema midagi, millega väga ei tahtnud tegeleda. Näiteks õppimisega. See tuletas meelde, et mul veel mõned pildid arvutis, mis kuuluvad albumisse kategooriasse Isetehtud. Saagu nad siis esialgu siia nagu viimasel ajal piltidega ikka juhtunud on.


Nagi. Vanaisal on aastatega kogunenud ohtralt metselukate sarvi ja kui neist näiteks kolmed tammealuse külge kruvida, saab täitsa uhke nagi saunalinade tarvis.


Pink. Sauna esikust sai välja visatud vist küll kõik, mille peale võimalik midagi panna, sest tavaliselt kippus sinna ikka kogunema seda mittevajalikku kola. Et aga riidedvärgid enne saunaminekut kusagile panna ja enda tagumikku kusagile toetada oleks, sai selline pisike pink tehtud.


Pildiraam ja uks. Need on tegelikult ainult väike osa tervest koridorist, mis said uue näo (või kogunisti uue olemise). Esimese hooga pidin ainult soojustama ukse, see sai aga hoopis ümber ehitatud ja teine uks kõige piidaga minema ja koridor tundus kohe avaram. Ja kuidas sa siis jätad seina tegemata. Ja ülejäänud koridori. Ja trepi. Ja esiku. Ja siis vaja ju laed ka üle vaadata. Nõnda saigi remonti tehtud pooles majas. Täpselt nagu mulle meeldib.





Nagi. Liisi venna käest vedasin kunagi ära ühe vankriratta. Ei olnud just kõigekõigem vankriratas, sest oli tehtud tehases ja peale löödud kleeps, mis pidi kinnitama NL töökvaliteeti. Pikka aega mõtlesin, mida sellest teha. Lakke lühtriks ei saanud, sest nii kõrgeid lagesid meil pole, aga nagiks sobis mu meelest küll päris hästi.


Võtmekapp. Ma tõesti ei tea, mis puit see on. Aga ma tean, et seda kasutatakse purjekate ja muude peenete paatide/laevade juures. Kaetakse sellega kõik osad, mille peal kõnnitakse. Igatahes väga ilus ja punane ja kallis puit on.


Jalanõude riiul. Samast vanast küüniseinast, millest nagigi.


Nagi. Mul on tekkinud nõrkus vana puidu vastu. Sellest saab lihtsalt nii toredaid asju meisterdada. Uus puit lihtsalt ei saa vastu päikesest ja tuulest ja veest ära kulunud mitusada (või isegi mitukümmend) aastat vanale puidule.


Köögimööbel. Sellega sai hulka vaeva nähtud, sest materjal ei olnud just ehk kõige õigem ja nagu ikka, juhtus tegemise ajal kõiksugu asju, mis valmimist raskendasid ja edasi lükkasid. Lõpuks siiski nad kööki said ja kogemuse võrra rikkamaks sain ka jälle.


Väravad. Minu esimesed. Ei tulnud ehk päris kõige paremad välja, aga vähemalt kenamad küll kui vanad. Tea kuidas nad sellele talvele vastu on pidanud.


Lillekast. Väravatest juhtus materjali üle jääma ja juhtus, et see leidis vormi kahe lillekasti näol. Aga eriti hea meel on mul selle üle, et Margus sai inspiratsiooni minu toimetamistest ja ehitas valmis sellise toreda pisikese tuuleveski.


Häll. Nr kaks. Oliverile.


Ja nende piltide hulgast leidsin ka ühe sellise pildi.. Oliver saab meil varsti juba aastaseks ja kui ma üldse millegi/kellegi järgi seal Eestis igatsen, siis on see Oliver. Ja õige vähe lumi ka. Ja sõbrad. Ja puutöö. Ja Agne ja pere ja saun ja meie Astra...