Kadunud sugulased

Paar p鋏va on piisavalt pikk aeg tegemaks juba m鮪ingaid j鋜eldusi. Sydney on t鮡sti v鋑a kallis linn, kus keskmine Eesti hind tuleb korrutada enamasti poolteise v鮥 isegi kahega. Muidugi kes otsib, see leiab kindlasti ka t鋓esti m鮥stliku hinnaga tooteid-teenuseid. 躪s v鋒estest kaupadest, mis on samas hinnaklassis - kui mitte odavam - kui Eestis, on tehnika- ja elektroonikatooted. Igatahes tuletab Sydney meile iga p鋏v meelde, et on j鋞kuvalt Austraalia kalleim linn ning on tagumine aeg teda kuulda v鮰ta.
Austraallased on minu meeldivaks 黮latuseks tunduvalt euroopalikumad kui ma ootasin. Ei mingit m鋜ki ameerikalikust m鮰telaadist - mida suurem ja mida rohkem, seda parem. See kehtib nii autode kui ka kohalike endite kohta - erinevalt 躧endriikide kodanikest ei ole nad end paksudeks s鲻nud, seega ei ole neil ka vajadust ekstra laiade autode j鋜ele. Vastupidi, teedel vuravad ringi meile tuttavad Toyotad, Nissanid, Volkswagenid, Saabid, Volvod. Muidugi ka hulganisti silmipimestavalt l鋓kima l鲻dud j鋜gi vaatama panevad sport- ja luksautod, mh umbes kolme tavalise auto pikkused mustad Hummer limusiinid. Aga 黭s konkreetne automark haaras minu t鋒elepanu rohkem kui k鮥k teised kokku. Logo oli selline 黰margune ja l鮲ipead sees kujutav. Ja ei olnud Peugeot. Muidu igati tavalised autod. V鋑a tuttavlikud. Kuid neil raiskadel ei olnud 黮dse marki peale kirjutatud. Ainult mudelinimed. Ja siis 黨el p鋏val kui n鋑in 黨el mudelinime Astra, oli asi selge - see ju meie oma armsa Opeli sugulane. Ja nagu v鮨uv鋏l sain hiljem oma arvamisele kinnituse.. 躧es poes renditi matkaautosid, selliseid v鋓kebusse ja sedaane. Ja seal oli taas see tundmatu m鋜giga masin. Ja tal oli akna peale suur paber kirjaga - I磎 actually an Opel. 躧t鋕ki oli k鮥k selge ja loogiline. Ja j鋞kuvalt vaatan ma suurem osa ajast 黮e tee minnes k鮥gepealt vasakule.. Sealt ei tule ju autosid! Nad s鮥davad valel pool teed! Kui parema-vasema vahetegemiseoskamatus v鋖ja arvata, on nad t鋓tsa muhedad ja viisakad ja asjalikud.
Austraalia ei ole ainult p鋓ke-p鋓ke-p鋓ke. Need neli p鋏va, mis siin oleme olnud, on p鋓kest olnud kokku v鋒em kui 黨e p鋏va jagu. Ning h鋝ti palju h鋝ti tugevat tuult ja piisavalt vihma, et paaril korral varbad m鋜jaks saada. Igatahes on ilmad veel muutlikumad kui meil Eestis ning seda t鮡stavad ka kohalikud kaupmehed, kes vastavalt ilmale l黭kavad kohe poeukse ette ratastel riiuli p鋓keseprillide v鮥 vihmavarjudega.
Austraalia politsei pidi tubli ja tragi olema ning t鋘aval ja parkides magajad kiiresti 鋜a toimetama. Siiski ei ole harvad need juhud kui kusagil nurga taga v鮥 suisa risti t鋘aval magab m鮪i kodutu, joodik v鮥 meie sugune backpacker (selline seljakotiga maailmar鋘dur). Ja nad suudavad teinekord magada t鋓esti h鋗mastavates poosides. T鋘a n鋓teks 黭s oli pea pannud ukse l鋠epakule, jalad-k鋏d laiali ning lasi unel hea maitsta. Ja ta oli k鮤uli. Teinekord juhtub endalgi, et tuleb kange soov h鋎a ajada, aga just t鋚selt siis ei ole 黨tegi h鋎ajamise kohta l鋒eduses. Ja m鮪ed ei lase sugugi h鋎al h鋌eneda. K鋝i seina najale - et s鮞er sein ka ikka p黶ti seisaks - ja kohe h鋎a kallale. Ei ole vahet, kas oled v鋓ke laps v鮥 vana mees. Pealegi - hommikul pestakse ju niikuinii t鋘avad veega puhtaks. V鮥 tea, kas nemad teavadki seda. Paraku ei j鮱a tervel sellel neljal miljonil asukal politsei silma peal hoida. V鋒emalt mitte korraga.
Lisaks Eesti k鮮geimatest majadest hulka k鮮gematele majadele on siin ka hulka k鮮gemad t鋘avamuusikud. Et ainult muusika enam kedagi iseenesest ei k鰅da, tuleb t鋘avamuusikutel varrukatest uued trumbid v鋖ja t鮩mata. On nendeks siis kargud v鮥 n鋓teks kitarrim鋘gijal teine kitarr. 躧ega m鋘gib, teist hoiab p黶ti oma nina otsas, ja j鮱ab k鮥ke seda tehes veel lahkeid toetajaid t鋘ada ning lehvitada m鲻dak鋓jatele.
躪s meeldiv asi veel.. austraallastele suitsetamine v鋑a ei meeldi. Lausa niiv鋑a, et ka neil on baarides-pubides-kohvikutes ja ammugi muudes avalikes siseruumides suitsetamine keelatud. Ja t鋘avatel suitsetajad ka ei h鋓ri nii palju kui meil, sest tugev tuul viib k鮥k selle k鋜sahaisu ruttu laiali.
Ning Austraalia lapsed on palju lapselikumad. Selles k鮥ge paremas m鮰tes. Austraallased ei ole veel oma rate 鮪neks v鋖ja m鮡lnud.
Ja v鋒emalt Sydney on t鮡line rahvaste paabel.
Ja ikka veel ei ole me randa p滗senud.
Ega kesklinnast kaugemale.
Ega t鲻le.

Aga homme saame minu kauakadunud sugulastega kokku.
Pisuke 鋜evustunne on vist t鋓esti normaalne?!

m. Sydney's 24.11.2007

Liiga suur linn

Teine p鋏v Sydneys. Jaa - mulle t鋓tsa meeldib siin. Aga mitte nii v鋑a, et tahaks siia pikemalt j滗da. Ma lihtsalt ei ole suurlinna inimene. Pealegi sain t鋘a, mitte k黮l v鋑a suure 黮latusena teada, et Sydney on Austraalia k鮥ge kallim linn ja maailma arvestuses kusagil 30 hulgas. Pealegi on see 黭s Maa kirjuma rahvastikuga linnu. Ja vaatamata sellele, et k鮥k on h鋝ti s鮞ralikud ning r貂msameelsed, v鋝itab see rahvaste paabel tahes-tahtmata. T鋘a k鋓sime Chinatownis ehk siis kohalikus Hiina linnaosas. Valgeid inimesi oli seal sama v鋒e kui Ida-Virumaal eestlasi. Ja s鲻giks pakuti ainult nuudleid. K鮥kv鮥malike ja v鮥matute lisanditega nuudleid. Igal t鋘avanurgal tuli vastu m鮪i Chackie Chan v鮥 Hiro Nakamura. Iseenesest t鋓ta naljakas.
Kahe p鋏vaga ei ole ma veel 鋜a harjunud meie jaoks teistpidise liiklusega. S鮥davad siin ju autod vasakul s鮥durajal. Kuigi paaril korral olen m鋜ganud ka m鮪da parempoolses reas s鮥tu harrastamas. 課neks on nad ise ka sellest ruttu aru saanud ning 鮪netusi pole pidanud tunnistama. Ja mitte ilmaasjata ei ole IGA v鲻traja ette suurte tr黭it鋒tedega kirjutatud LOOK RIGHT. Tuleb unustada ammu鮬itu - enne 黮e tee minnes vaata vasakule, siis paremale ja veel kord vasakule ning kui oled veendunud, et autot pole, mine 黮e tee. Igatahes autod kipuvad ootamatult teinekord v鋖ja ilmuma. Eks oma osa ole ka kohalikul liikluskultuuril, mis tundub kohati v鋑a kaootiline, sest punane foorituli ei takista kedagi ei autoga ega jalgsi teele minemast, autol suunatule n鋓tamine on vist rangelt vabatahtlik ja signaalitamist kuuleb keskmiselt kordades rohkem kui Eestis. V鲻traja m鋜gid on kollased, 黰margused ning suurt jalapaari kujutava pildiga. Ning foori roheliseks muutumise ajal kostab heli, mis minule meenutab T鋒es鮠ade laserrelvade h滗lt.
Paraku aga ei ole wifiga levisse p滗semine kuigi lihtne, sest tasulisi kohti on v鋑a v鋒e ja tasuta kohti veelgi v鋒em. K黮l aga on iga nurga peal internetikohvikuid, kus tund maksab keskmiselt 3-4 dollarit. Teinekord v鮥b ka m鮪e soodsama koha leida. V鋒emalt ei pea enamasti midagi muud ostma, vaid v鮥b rahulikult ainult internetiga piirduda. Vee 滗rde rannam鮪usid pole seni nautima j鮱dnudki veel, sest kahest siinoldud p鋏vast poolteisel on vihma sadanud. Tundub, et saabusime ebasoodsal ajal. Aga v鮥b-olla olekski ehk 10-st miinuskraadist otse 35 plusskraadi k鋞te tulek natuke liig olnud
Homme liigume kindlasti edasi. T鋚selt veel ei tea, kuhu, aga siia ka enam j滗da ei taha. Meile oli k黮l 鰁ldud, et Kings Cross ei ole just k鮥ge parema kuulsusega linnajagu Sydneys, aga enne t鋘ast 鮤tut ei olnud meil aimugi, mis elu siin tegelikult on. P鋜is s黶talde otsa me veel jooksnud ei ole, kuid prostituute ja muud kahtlast rahvast on iga nurga peal ning nende enesemmistaktika on p鋜is pealetungiv. 課neks ununeb see k鮥k ruttu kui viitsid v鮰ta ette veerandtunnise jalutusk鋓gu kesklinna, mis n鋏b 鲻tuledes v鋖ja veelgi efektsem kui p鋏vavalguses.
Ahjaa - ja austraallastele meeldib k鮥ke keeruliselt teha. Meil l鋒ed esimesse putkasse, v鮰ad seal simpel v鮥 mis iganes telefonikaardi, pistad selle telefoni ja helistad. Ja kui raha otsas, laed seda juurde. Ja kogu moos. Siin peab vastama umbes mustmiljonile k黶imusele ja telefonitsi l鋒eb selle peale v鋒emalt 20-30 minutit. Aga v鮥b-olla neile meeldib suhelda. 膋ki on neil suhtlemisvaegus. Jah, just. 膋ki see ongi nii.

m. Sydney's 22.11.2007

Ma vihkan lennukeid

Veel m鮪e pe鋠a eest Tallinna lennujaamas istudes ei olnud mul 鮮na aimugi, mis l鋒ip鋏vil ees ootab. 課neks - sest kui oleks teadnud, oleks vist s黡a pahaks l鋓nud paljalt sellele m鮰leimsele. Ma ei olnud kunagi varem t鲻korras ega lennuv鮥melises lennukis istunud ega ammugi sellega lennanud. Nd tuli lennutunde kokku 27 h. 課neks v鮥 kahjuks olid vahepeal paaritunnised pausid. 課neks, sest Economy ehk s滗stuklassi istmed ei v鮥malda just v鋑a paljudes asendites end 鋜a majandada ning tagaistuja p鮨ved saavad 磆eadeks?reisikaaslasteks. Kahjuks aga, sest iga 鮤kut鮱sud ja maandumised muutusid j鋜kj鋜gult ebameeldivamaks. V鮥b-olla oli see tingitud aina kasavavast v鋝imusest v鮥 tohutu tugevast m黵ast lennukis. Aga v鮥b-olla hoopis lukkus k鮮vadest v鮥 貂nsast k鮤ust. Ja peale s鲻mist ei teinud l鮞us鮥t turbulentsi laineil ka k鮤ule head, raputades tolle v鋒ese sisu seal eriti h鋝ti k鋓ma nii et k鮤t mulksus justnagu oleks seal vesi keema l鋓nud. 躮beristumistest meeldis vaatamata k鮥ge jahedamale ilmale London, sest inglased lihtsalt olid nii toredad ja r貂msad ja inglise inglise keelt kuuldes/kuulates l鋒eb endalgi n鋑u naerule. J鋜gmine peatus - Dubai, oma maailma suurima lennujaamaga - oli v鋒emalt minu jaoks liiga suur, liiga kirju, liiga niiske, liiga l鋗be. liiga.. Minu 鮪neks ja Liisi 鮪netuseks magasin k黮l viimasest, k鮥ge pikemast - ca 10 - 鮤usolekust suurema osa maha. Liisi 鮪netuseks, sest temal j鋓 juba teine 鲻 j鋜jest magamata. V鮥b end vaid lohutada, et j鋜gmine nii pikk lennuts黭kel tuleb alles loodetavasti aasta p鋜ast.
Ja kui siis selliste m鮪usate sombidena sealt viimaselt lennulm maha astusime, tuli hakata kiiresti kiiresti otsima kohta, kus saaks seljakotid seljast ning k黮je alla vertikaalse pehmendatud aseme. Kusjuures see l鋕s 黮latavalt valutult, sest just meiesuguste ehk siis backpackerite jaoks m鮡ldud (odavaid (kui 400 EEKi per n鋑u 鲻 on odav)) hosteleid ja 黨iselamutpi 鲻maju on Sydneys rohkem kui k黮l ja veel.
Kui aga 黭skord juba oled sellises linnas nagu seda on Sydney, siis 黭sk鮥k kui v鋝inud v鮥 kurnatud, lihtsalt peab minema siia ja sinna ja sinna ka. Ja n鮪da saigi kuninglik botaanikaaed l鋌i tatsatud.. ja mingit sorti kunstimuuseum.. ja muidugi ooperimaja, millest minul oli k黮l v鮥msam ettekujutus. Olles saanud teada, et 黭s keskmine t黭k maksab sinna 2000 Eesti raha 黰ber, siis v鮥b juhtuda, et tolle kuulsa maja treppidest me edasi ei p滗segi.
Aga 黭s on k黮l omal nahal korduvalt kogetud - inimesed on siin t鮡sti lahked ja r貂msad. Palju r貂msamad kui 磛anas maailmas?

"Muuda ennast,
muutub maailm,
mitte palju k黮l,
kuid siiski Sinu enda jagu"

m. 21. nov, 2007 Sydney, Kings Cross

Miinus üks päev

Mitte väga ammu tundus see päev veel päris kaugel olema. Aga nagu nende asjadega ikka juhtub olema.. aeg liigub ikka täpselt nii kiiresti, et iga kaua oodatud päev jõuab ikkagi ühel päeval kätte. Ja siis ei jää üle muud kui vapralt seiklustesse astuda ning mis kõige tähtsam, mitte ühtegi otsust kahetsema jääda. Kui tehakse vigu, siis tuleb neist järeldused teha ja teinekord paremini üritada ja kui läheb niikuinii hästi, siis hiljem veelgi paremini proovida. Aga antud otsusega olen ma küll juba ette sada protsenti kindel, et ei pea hakkama seda kahetsema. Homme pealelõunal istume Liisiga Tallinna lennujaamas Londoni lennukile, et sealt oma reisi "rohelisele mandrile" jätkata. Tagumisel juhul oleme ära terve jooksva aasta, ehk Eestimaale jõuame parimate prognooside korral alles 2008. aasta novembris. Igal juhul ülehomme leotame end juba Vaikse ookeani rannavetes kusagile Sydney kandis. 40-kraadises kuumuses. Kindlasti hoiame kõiki huivitatuid asjadega kursis nii kuis vähegi võimalik.
Seniks ilusat talve jätku kõigile ja Austraalia - siit me tuleme.