Saun tegi ahvist inimese

Sellest saab järeldada seda, et sauna pidi ehitama ahv. Või mõni ahvi sõber. Või vaenlane.

Teinekord ma jälle unistan oma kodust. Päris oma kodust. Sellisest õdusast ja armsast majast, kuhu päeva lõppedes oleks rõõm minna. Vahest nokitseda seal midagi või ehk võrkkiiges õunapuu all raamatut lugeda. Talvel koliks ümber sooja kamina ees olevasse kiiktooli. Mmmm..
Kui mul oleks punane kirjaklamber siis ma vahetaks selle pliiatsi vastu. Pliiatsi eest küsiksin aga keraamilist uksenuppu, mille lunastaksin matkapliidi vastu. Pliidi eest 1000-vatist generaatorit küsida ei ole suur patt, nii et teeksin järgmiseks seda. Generaatori eest on kindlasti mõni mees nõus andma vaaditäie õlut ning neoonreklaami kaubapealegi. Õllet täis õllevaati on aga õigel hetkel lihtne vahetada näiteks mootorkelgu vastu. Mootorkelk = reis Yakhi. Vaatamata sellele, et keegi ei tea, kus Yakh asub, on kellelgi kindlasti sinna nii väga suur soov minna, et on nõus reisipiletid lausa veoauto vastu vahetama. Ja kas teile ei tundu, et plaadistusleping veoauto eest on igati aus tehing? Kui aga muusikat teha ei oska ja elevant on kõrva peale astunud, tundub aasta tasuta elamist ühes Phoenixi majas täitsa tore ju. Leidub maailmas siiski lolle, kes vahetaksid selle väikese pärastlõuna vastu Alice Cooperiga. Võtke järjekorda - vahetame pärastlõunaid Alice Cooperi seltsis lumeimitatsiooniga klaaskuulide vastu, sest kes suudaks vastu panna klaaskuuli võludele ning mitte välja käia sellise omamisõiguse eest tervet rolli Hollywoodi-filmis. Ja siit on jäänud ainult üks samm oma majani, sest see on viimane vahetus.
Elu nagu muinasjutus. Sogases pealekauba. Siiski üks noor Kanada mees vahetas justnimelt täpselt sellises järjekorras esemeid senikaua, kuni jõudis kirjaklambrist majani. Nii mõnigi oleks ilmselt juba õllevaadi juures oma teekonna lõpetanud. Aga kangel kanadalasel oli kindel siht silme ees. Seda ma juba nimetaksin sihikindluseks.

Kellelgi kirjaklambrit on laenata?