Sõnad pildis

Ei. Ma ei ole kusagile ära kadunud. Või kui, siis õige natukeseks aja maha võtnud ja tegelenud sellega, mis tõeliselt südamelähedane. Iga Eestimaa kodanik teab, milline on olnud senine suvi ning saab ilmselt aru põhjus(t)est, miks ma olen arvuti taga nii vähe nagu ma olen. Teadmiseks neile kodanikele, kes kodust kaugel eemal - Eestis on see suvi suvitajaid ainult soosinud. Alati on ka neid, kelle on vastupidiseid väiteid, kuid vastasel juhul oleks midagi väga paigast ära. Rahulolematus viib edasi.
Et ehk siis suvi on möödunud suuresti töiselt, isegi puhkusehetked on olnud väga asjalikud. Ma vist ei oska rannas lesida päevad läbi. Viimasel ajal ei ole olnud just palju selliseid päevi, mil olen olnud Tartus, kuid need vähesed päevad on alati läinud asja ette ning palju on tehtud saanud. Et jutt kuiv ei tunduks, siis järgnevalt veel viistuhat sõna Teile.





Augusti lõpus septembri alguses on veel lisa tulemas. Seniteadaolevalt voodi, klaaside kapi, suurema kapi, kohvilaua ning jalanõude riiuli näol. Ilmselt ideedest puudus ei tule ning seniks kuni käedjalad küljes, ei kavatse ma poest mitte mingisugust (saepuru) mööblit osta.

Tänasest aga taas põhjanaabrite juurde mõneks nädalaks ning kui mitte varem, siis kindlasti juba augusti lõpus jälle. Siis tõmbame suvele joone alla ning sööme kõhud õuntest punni.