neljapäev, 27. aprill 2006

Peatu!

Lugesin lehest, et on algamas telekavaba nädal. Inimesi kutsutakse üles nädala jooksul telekavaatamist piirata või üldsegi sellest loobuda. Keskmine eestlane pidavat vaatama telekat kusagil 3-4 tunni kanti. Päevas. Mana ei vaata ehk isegi kuus nii palju. Absoluutselt võõrad on minu jaoks kõik baari-peetrid ja bussi-leidad. Kuid tohutu palju on inimesi, kes ei oskagi muul teemal eriti sõna võtta, kui ainult oma telemaailma "sõpradest". Enamus teleka taga veedetud ajast läheb ju täiesti mõttetuste peale hakkama. Eesti telekanalitest tuleb harva midagi sellist, mida tõesti tahaks vaadata. Kuid paadunud telekanarkomaanidele on ükskõik, mis neile sellest klaas-plast-kastist vastu vaatab. Ehk siis enne kui end teleka taha mõnusalt diivanisse sätid, tuleks järele mõelda, kas Sul ikka on vaja seda saadet/filmi/sarja vaadata. Ja siis veel ühe korra järele mõelda.
Täpselt samuti võiks hommikul tööle minnes autovõtmeid taga otsides hetkeks mõelda, kas Sul ongi vaja neid. Äkki läheks ehk hoopis rattaga. Või jalgsi. Kui palju te üldse säästate autoga minnes aega tööle/kooli minekuks? Aga kuidas on närvidega? Aega ei tohi rahasse panna.
Ja raha ei tohiks tubakasse panna. Ütled, et suitsetamine rahustab närve? Saad oma nikotiiniportsjoni kätte ja siis? Jääd käed värisedes järgmist juba ootama?!
Aga teised ei saa jällegi poest ilma sisseastumata mööduda. Ja juba poes olles ilma sealt ostmata välja minna. Ja kuigi ta teab, et tal ei ole SEDA vaja, peab ta ikkagi selle ostma. Lihtsalt ON vaja. Vastuoluline.
Enne kui midagi teeme/ei tee, võiks mõelda.
Ja mitte ainult endale.

Ego

teisipäev, 25. aprill 2006

Pervertum debile

Kui kevad on ilus.. ja kui õhk on soe.. ning kui Sul on meeldiv kaaslane, siis ei ole midagi paremat, kui võtta ette üks pisike paaritunnine jalutuskäik, krabada kaasa väike šefiiritort, teha väike piknik jõekaldal. Ma vaid soovin, et mu silmad ei oleks sel samal päeval, noil samul hetkedel näinud kampa noori tüdrukuid sealsamas jõekaldal suitsetamas. See on peaaegu sama rõve vaatepilt, kui too, mille tunnistajateks saime veel hetk hiljem. Nende samade suitsetavate noorte tüdrukute juurde tuli sugugi mitte räpane ega esmapilgul üldsegi mitte mingil moel vastumeelne keskmistes eluaastates mees. Ja kui see mees suu lahti tegi, said kõik aru, et tema mõttemaailmas ei ole sugugi mitte kõik õiges kohas. Aga see-eest oli tal arusaamisega probleeme..
Siiski tort maitses hea ning ilm oli fantastiline ja seltskond oli parim.

Ma ei ole ei õppinud keevitaja ega elektrik ega isegi mitte müüriladuja. Aga aegajalt tuleb ette vajadus kõigi nende tööde tegemise oskuse järele. Ja kus vajadus suur, seal tuleb oma oskamatusest kõrvale vaadata ning asi ära teha.
Huvitav, kas ma klaverit ka oskan mängida?

kolmapäev, 19. aprill 2006

Nagu on ja ei ole ka

Asju saab teha mitut moodi. Saab teha hästi ja saab natukene kehvemini. Saab teha otstarbekalt ja ka väga ebaotstarbekalt. Saab teha kaunilt ja vähemkirjult. Kui keegi on saanud suureks ja võimsaks, siis ta arvab, et võib teha mida tahab. Ja peaaegu õigesti arvabki. Aga ükskõik kui hea ja ilus ja asjalik üks asi võib olla, leidub kindlasti keegi, kes usub, et saab veel paremini ja ilusamini ja asjalikumalt. Vaadake ise: minu jaoks on asjad minu jaoks õiges järjekorras. Jah, siin peabki olema kaks korda 'minu jaoks'. Et originaalsuuruses näha, klõpsake pildid ja võrrelge.. on objektiivsem.

neljapäev, 13. aprill 2006

Kuri auto

Kui veoautol on aknapeal nimesilt 'TIGE TUPS', siis mida ma peaksin sellest autojuhist arvama? Mina isiklikult arvan, et väga bro ning tõstan pöidla. Aga kui sõidavad vastu rekkad, 'TIPP' ja 'JA TÄPP', tõstan mõlemad pöidlad ning mõtlen, et andekus on midagi sellist, mis kaasa sünnib.
Ma tunnen end täpselt nagu paljuräägitud ametimees kokk-kondiiter-keevitaja, kui jooksen köögist, kooki ahju visates, akudrell käes, välja autot remontima. Komad või mitte, ise ei saanud ka sellest lausest aru. Muide ma pole veel mitte kunagi autot parandanud nii nagu ma seda täna tegin. Et keegi kodus järgi proovima ei hakkaks, ei kirjelda ma seda ka täpsemalt.
Nüüd jääb üle vaid loota, et auto ja enda tervis selle pika öise reisi üle elab.
Enam ei vehi pöialdega. Hoian need peos. Endale. Mõlemad.

reede, 7. aprill 2006

Miks te karjute?

... ja siis see algas. Kaua olime seda päeva oodanud. Ning ei pidanud pettuma. Kuidas olekski saanud. Kusjuures, härra Saatpalu ja härra Rebane on varsti taas Tartus, Sadamateatris. Muljetavad, laulavad ja kõikseevärk. SÄSI vististi oli ürituse nimi. Mõtlen - tahan...

Ei sõida ma tihti taksoga. Aeg-ajalt tuleb aga ette ning mitte kunagi ei olnud taksosse istudes tabanud mind selline üllatus nagu eile õhtul. Taksot sõitis sihuke pisike blond kena noor naisterahvas. Auto oli seevastu selline bemm, millistega oleme harjunud nägema ringi sõitmas kogukaid kantpäid. Väga bro igatahes. Rohkem selliseid taksojuhte umbkeelsete asemele.

Muide - kevadised koristustööd on toredad.

pühapäev, 2. aprill 2006

Nael kummi

Tänaseks olin näinud juba kõiki kevade märke, peale kahe. Kesklinnas ma ringi tatsasin, kui juhtusin nägema Karu, kes mõõtis sammudega Vabaduse puiesteed. St vaid seda, et varsti on tulemas kevadpäevad koos kõige juurdekuuluvaga. Ning isegi kui mätas selleks ajaks veel kuiv ei ole ning jõevesi on kaugel soojast, tuleb kapist välja otsida sõber kummipaat ning talle elu sisse puhuda taaskord.
Lõokest ma aga tänaõhtuse seisuga veel näinud ei ole. Kuid tema läks meil ära poliitikasse ja mine tea, kas poliitikud suvatsevadki kevadega välja sulada.

Viimastel päevadel on sadanud piisavalt vihma, kenasti lund sulatanud. Olen täheldanud, et mida väiksemaks sõiduteede äärsed lumehunnikud sulavad, seda mustema tooni nad võtavad. Ja mida kõike sealt jää ja lume alt välja ei tule. Kõige rohkem hakkab silma muidugi konisid ning tühje tubakapakke. Kole lugu. Maailm tahab end vist surnuks suitsetada. Teisel kohal on tühi taara. Peaasjalikult plastikust õllepudelid. Ja eestlastlastele meeldib arvata, et nad on õllekultuursed. Plastpudel - rohkem, odavam, kangem. Kolmas kuni väga-mitmes koht jagunevad koeras..ta, kilekottide, klaasikildude jms vahel.
Ühe klaasikillu leidsin mina ka täna üles. Vastu igasugust tahtmist ehk siis täiesti tahtmatult. See on umbes 1mm-se läbimõõduga ja mõned mm-d pikk. Poleks teda muidu ilmselt tähele pannudki, kui ei oleks tundnud rattaga sõites mingit kahtlaselt tuttavat kolksu. Heli, mida tekitab vastu äärekivi sõitev rattavelg, summutatult läbi õhu- ning pealiskummi. Õhk jooksis välja.
Klaasikild oli selleks korraks oma töö teinud.