Internet on tore asi. Täiesti mõttetu samaaegselt. Aga nii on ju paljude asjadega siin maailmas. Ja kusagil ei olegi kirjas, et elu peab mõttekas olema. Igatahes on aegajalt päris tore täitsa suvalt linke klõpsida ja näha, kuhu välja jõuab.
Ma leidsin ühe sellise toreda lehe http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/projektid/inglise-eesti/. Seal on üks päris hea inglise-eesti-ingilse sõnasti, mille saab igaüks omale tasuta alla laadida ning peale selle tuleb installeriga kaasa pisike veebibrauser nimega tõBras. Sellel on nimelt üks hea omadus - ta tõlgib inglise keelseid veebilehti eesikeelseteks. Enam-vähem. Kuid asjad arenevad paremuse poole.
Tore näha, et keeleteadus areneb ka siiski asjalikus suunas ning keeleteadlased mõtlevad järjest enam ja enam välja (asjalikke) rakendusi oma teadusele, mis senini on olnud suht kuiv ja teoreetiline.
Ning kes teab, ehk juba mõne aasta pärast saame rääkida arvutiga eesti keeles. Nii, et ta meist aru ka saaks.
Mul oli juba meelest ära läinud, kui hea on ujuda. Suurepärane lausa. Vaimustav. Nii väikesest asjast võib tuju nii heaks minna.
Käisin verd andmas. Maarjamõisa kliinikus. Tegelikult tahtsin juba eile minna kevadpäevade raames Raatuse ühika fuajees doonoriks, aga seal oli pikk järjekord. Olla 70 inimest käinud seal. See ei ole paha. Huvitav, kui palju tavaliselt verekeskuses päevas inimesi käib. Minul vähemalt ei ole mitte kunagi õnnestunud üksi saada sinna. Nii, et kedagi teist ei oleks vähemasti just tulemas või minemas.
Eestimaa kevaded on kummalised. Saab juba olla 15 kraadi sooja ja kõikerinevad kevadekuulutajad välja ilmuda, kui kisub jälle külmaks ja lumiseks. Masendav lausa. Kui veel eile käisid inimesed lühikeste riiete väel ringi ja lilled õitsesid igal pool, siis täna sadas juba lund ning peenrad olid lumes ning taas rohelise tärkamine aeglustub. Aga selline see elu kord juba on. Ja ega see kevad siis kusagile ei jää koos oma soojade ilmadega. Ja juba loetud päevade pärast algavad Kevadpäevad.
Ja jalgrattaga on ikka niiii tore mööda öist Tartut ringi vurada.
Kodus on tore käia. Eriti, kui teed seda harva ja lähed sinna koos kallimaga ning pealegi paistab veel päike ja üldse on õhus kevadet tunda.
Esimest korda see aasta istusin ratta selga. Ja vaatamata sellele, et väga külm tuul oli, on siiski äärmiselt meeldiv sõita ja lasta sel tuulel endast läbi ja ümber voolata. Ja kevad ei ole õige kevad, kui ei tehta kevadtöid. Tegin.
Ma olin vahepeal juba unustanud kui tore on sombisid tappa. Lihtsalt aeg maha võtta, hea arvutimäng muretseda ning ööni sombidel peasid otsast ära lasta. Täiesti mõttetu tegevus. See ei anna meile mitte midagi ju. Kuid ometigi jääb sellest nii kergelt sõltuvusse. Eriti kui on tegemist Half Life\'ga, järjega. Pole kunagi varem nii reaalset mängu näinud. Mitte ühtegi. Peaaegu kõike saab tõsta, loopida, seintelt lahti rebida. Vastased vaatavad selliste silmadega, mis tunduvad lausa päris olevat. Kunagi tundus originaal ka väga tõetruu. Sai ööd selle taga veedetud. Ajad muutuvad. Klassikud siiski jääavad. HL kuulub kindlasti klassikute hulka. Ja ainult aeg näitab, kas ka HL2 selleks saab.
Egas midagi, tuleb jälle kang kätte võtta ja madistama minna...
Ma ei tea, paljud eestlased seda muusika karika saadet vaatavad, aga mina igatahes enam seda saadet ei vaata (parandus mitu nädalat hiljem - Vaatasin ikka. Finaali. Paraku pääses mm ka sinna. Õnneks maailmas on asjad niipalju veel korras, et nemad võidukarikaga ei lahkunud), kus Meie Mees esineb. Täiesti mõttetu bänd. Eesti rahvas on ka täitsa loll, kui sellise paremaks kui Rannap-Ilus valib. Ma olen pettunud.
\"Ja kuna meie saadet vaatab ka Issand Jumal, siis õiglus on taas jalule seatud, ning juhtima on läinud Maarja!!\" - see on tsitaat Raua Mihklilt. Nõme mees. "Every Day Like A Sunday" ei saa enam mitte kunagi mulle meeldida sellisena nagu siiani. Meie Mees --> Mõttetu Mees
Teatris käisime. Liisiga. Vanemuises. Suures saalis. Esietendusel. Ma pole kunagi varem esietendusel käinud. Ega ta midagiteistmoodi polegi kui järgnevad etendused. Aga ikkagi. Selline natukene teistmoodi tunne. Eks näitlejad ise ole ka natuke ärevil.
Tuletikke laenamas.. Sellin oli tüki nimi. Kahes vaatuses. Üle kahe tunni soomlaste huumorit. Ja tundus, et eestlastele läks peale. Mulle küll läks. Liisile kaa. Ma loodan.
Mind natuke häirib ainult see, et mõned inimesed ei sa kohe kuidagi aru sellest, et ruumis ei ole viisakas käia müts peas. Ja tossudes-dressides on ka teatris täitsa äge käia ju.
Inimesed, käige teatris. Selle asemel, et kinno minna. Ja kui keegi väidab, et piletid liiga kallid on, siis loll jutt puha. Saate sama rahaga hakkama, mis kinoski. Pealegi ei pea kannatama seda rõvedat popkorni haisu. Mitte lõhna, justnimelt haisu. Oleme nagu ameeriklased ikka. Joome palju cocat ja sööme hamburgereid ja chipse ja joome igast jama sisse omale.
Kas te teate lendamise saladust? Mina tean. See ei ole üldse keeruline. Tuleb kukkuda ning maapinnast mööda kukkuda, ja lendadki. Keerulisem pool on see, et kukkumise hetkel ei tohi mõelda sellele, et Sa kukud maha ja selle tulemusena haiget saad valusalt. Tuleb lihtsalt oma mõtted millelegi muule ära juhtida. Näiteks mõnele toredale sündmusele.
Ja nii lihtne see ongi.
..ja ma söön õunapirukat ning olen rahul, sest elu on hea. Taas.
Nädalavahetusel vaatasin formelit. Ühte. Ja peab mainima, et mul on äärmiselt hea meel tõdeda, et see aasta ei ole sugugi alanud seal punaselt ja Michael Schumacher on mitte kõige sagedamini kõneldav sõnapaar. F1 maailma on kerkimas uus staar. Noor mees sini-kollases. Ja kes ütles, et prantslased ei oska autosid teha?:P
Pöidlad pihku ja Alonso Fernandole kaasa elama.
Ning ärgem unustagem, et kevadpäevad on kõigest 18 päeva kaugusel. Seega paadid korda ja lennumasinaid ehitama;)
Eile hilistõhtul jõudis maailmani teade, et meie hulgast on igaveseks lahkunud kodanik Karol Jozef Wojtyla, keda maailm teadis küll rohkem paavst Johannes Paulus II-na. Veendunud ateistina on mul siiski tema vastu tekkinud sümpaatia. Ta oli väärt mees. Temasuguseid võiks veel palju ja palju olla. Sellised türannid nagu G.W.Bush, O. bin Laden ja kompanii tuleks ketserite pähe tuleriidale pista v värk. Nii nagu vanasti tehti. (või ei tehtud. Mina ei tea, aga ajaloolased vähemasti väidavad nii. Ons nad ikka usaldusväärsed?)
Maailm läheb hukka. Rebib end lõhki. Mina teeks seda, kui mina oleks maailm. Mulle meeldib Tolkieni loodud maailm. Tema leiab, et surm on inimestele and. Kingitus, mida surematud kadestavad kõige rohkem. Ja kui maailm lõpeb saavad kõik taas kokku ning kõlab taas Suur Muusika. Veel võimsam kui esimesel korral. Ja seekord ei ole seal mingeid ebakõlasid. Ning Eru on rahul.
351802042005. Üks joru numbreid. Ilmselt ei ütle need teile esimese hooga mite midagi. Kuid see on just see ajahetk, mil ma seda jutu kirjutan. Minutid-tunnid-päevad-kuud-aastad. Aeg läheb nii kiiresti teinekord. Alles oli see aeg, kui sõpradega sai tehtud koos poisikestelollusi. Toredad ajad olid. Teinekord on vahva neid meenutada. Lapsena tundus kõik nii lihtne ja selge ja üheselt mõistetav. Kõik oli must-valge.
Ja Charles laulab. Nii kaunist laulu. Jä väljas paistab päike. Ja mul on hea meel. Ja mind kallistatakse.
Või olen ma liiga loll, et naljadest aru saada? Kinos käisin. Kalli tüdrukuga. Hitch'i vaatamas. See oli küll naljakas film. Mulle meeldivad naljakad filmid. Mulle meeldib veel kevad ja suvi ka. Ja vanilje jäätis. Ja siis Liisit kallistada ja raamatuid lugeda. Aga eriti paljusid vist ei huvita see, mis mulle meeldib, seega ma sellest rohkem ei kirjuta. Tegelikult ma ei kirjuta üldse täna rohkem midagi Punkt
Lauri Saatpalu tantsib vahelduseks vihmas ja tuules...
