pühapäev, 3. aprill 2005

Paavst

Eile hilistõhtul jõudis maailmani teade, et meie hulgast on igaveseks lahkunud kodanik Karol Jozef Wojtyla, keda maailm teadis küll rohkem paavst Johannes Paulus II-na. Veendunud ateistina on mul siiski tema vastu tekkinud sümpaatia. Ta oli väärt mees. Temasuguseid võiks veel palju ja palju olla. Sellised türannid nagu G.W.Bush, O. bin Laden ja kompanii tuleks ketserite pähe tuleriidale pista v värk. Nii nagu vanasti tehti. (või ei tehtud. Mina ei tea, aga ajaloolased vähemasti väidavad nii. Ons nad ikka usaldusväärsed?)

Maailm läheb hukka. Rebib end lõhki. Mina teeks seda, kui mina oleks maailm. Mulle meeldib Tolkieni loodud maailm. Tema leiab, et surm on inimestele and. Kingitus, mida surematud kadestavad kõige rohkem. Ja kui maailm lõpeb saavad kõik taas kokku ning kõlab taas Suur Muusika. Veel võimsam kui esimesel korral. Ja seekord ei ole seal mingeid ebakõlasid. Ning Eru on rahul.

Puhka rahus, Karol Jozef.