teisipäev, 12. aprill 2005

Die, die

Ma olin vahepeal juba unustanud kui tore on sombisid tappa. Lihtsalt aeg maha võtta, hea arvutimäng muretseda ning ööni sombidel peasid otsast ära lasta.
Täiesti mõttetu tegevus. See ei anna meile mitte midagi ju. Kuid ometigi jääb sellest nii kergelt sõltuvusse. Eriti kui on tegemist Half Life\'ga, järjega. Pole kunagi varem nii reaalset mängu näinud. Mitte ühtegi. Peaaegu kõike saab tõsta, loopida, seintelt lahti rebida. Vastased vaatavad selliste silmadega, mis tunduvad lausa päris olevat. Kunagi tundus originaal ka väga tõetruu. Sai ööd selle taga veedetud. Ajad muutuvad. Klassikud siiski jääavad. HL kuulub kindlasti klassikute hulka. Ja ainult aeg näitab, kas ka HL2 selleks saab.

Egas midagi, tuleb jälle kang kätte võtta ja madistama minna...