Kodumaine on parim

Kui me ammu-ammu Austraaliasse lendasime, võis juba ette aimata, et koduse toidu ehk eestimaise toidu ning saunaga meil siin vedama ei saa. Kui saunas olen tõesti viimase kahe aasta jooksul käinud vähem kordi kui ühe käe sõrmedel üles võib lugeda - pöial ja nimetissõrm välja jäetud - siis ühe õige eestlase mokka mööda toiduga on hoopiski paremini läinud. On saanud tõsist "talvist" kraami nagu verivorstid, hapukapsad. Isegi pohlamoosiga lausa, mida koduski alati nende kõrvale panna pole (meeles) olnud. Musta leiba müüakse ühe ja teisegi maitse järgi igas "endast lugupidavas" toidupoes ehk siis suuremates ja väiksemateski poodides võib valida päris mitme tumeda leiva vahel. Hinna poolest on nad küll topelt või enamgi kallimad kui tavaline valge viilutatud röstsai, mis tundub olevat ainuke, mida keskmine austraallane süüa julgeb, ja teinekord tuleb vaadata hoopiski mujale kui leivaletti. Kurat, Sydneys võis siit-sealt leida isegi leiba, mille pakendil kirjas Estonian Black. Mida Sa hing veel oskad ihata. Kuigi peab tõdema, et see ei kuulunud paraku just parimate mustade leibade hulka, mida siinmaal leitud.
Raskemaks läheb aga siis, kui hakata otsima midagi spetsiifilisemat. Näiteks kamajahu või vürtsikilu või kasekese komme. Vürtsikilu on muideks üldse selline kummaline asi, mida paljud väidavad taga igatsevat, kuid mida enamus neist paljudest ei ole koduski juba palju aastaid söönud. Siiski tundub see kuidagi nii eestimaine - süüa sellist pisikest kala, mida muud mereäärsete riikide kodanikud kassile ehk pakuksid. Omamoodi loogikagi siin ju - milleks näha vaeva mingite pisikeste jublakatega, kui sama hästi võib lauala panna ahvenat või forelli või ehk veel midagi suurematki. Ometigi käivad mul aeg-ajalt neelud just vürtsikilu järele ja mida ei ole, on just seesamune vürtsikilu.
No rulli keeratud heeringas sibulaga peab ikka hea maitsema. Eriti kui purgi peale kirjutatud ROLLMOPS. Selle pistan küll ostukorvi. Pistsingi. Ja maitses hea ka. Lausa väga hea. Kohe nii hea, et peast käis läbi mõte, et see ju lausa nagu kodune heeringas. Järgmine päev kui tühja purki prügisse hakkasin panema, jäin mingil põhjusel purki näpu vahel ringi keerutama kui ühtäkki läbi ampsasin, miks antud heeringas nii kodune tundus. Sest see oligi kodune. PRODUCED IN ESTONIA.
Soomes toodetud õhukessi krõbedaid näkkileibu leidsin ka. Noid ristkülikukujulisi, mis punases pakendis on. Nägid välja väga nagu Fazeri omad, aga seda nime ei õnnestunud pealt leida. Küllap nad siiski Fazeri leivad olid, aga kuna austraallane Fazerist midagi ei tea, siis pole mõtet rohkem trükimusta selle nime trükkimise peale kulutada.

Laiscus ussus

Laisk uss (bot. laiscus ussus) on mind juba mõnda aega vaevanud. Küll ainult päeviku täitmise koha pealt, ent siiski. Kohatiselt võib süüsõrme suunata ka sündmuste vaeguse peale, sest nädala sees tõepoolest eriti paljut ei toimu. Eriti sellist, mis kedagi teist ka huvitada võiks. Siiski töönädalate vahel on need nii toredad nädalalõpud, mis teinegi kord toovad endaga kaasa ühtteist uut (teinekord vana uues kuues) ja huvitavat. Näituseks ühel nädalavahetusel sai tehtud midagi minu jaoks väga ebatavalist.. ehk et randa mindud ja mitte midagi tehtud. Eeldusel, et päikese käes lamamine on mitte midagi tegemine. Ja aeg-ajalt küljekeeramine nõndasamuti. Aga ei saa ju ometi koju tulla Austraaliamaalt, ilma et oleks end neegripruuniks põletanud päikese käes. Sest seni on mul ju ainult vinge töömehe päevitus.
Teinekord juhtub aga, et nädalavahetuste vahele jäävad päevad on hoopistükkis huvitavamad. Mitte eriti tihti, aga siiski teinekord tuleb seda ette. Näiteks ühel kenal esmaspäeval (tavaliselt esmaspäevad ei ole nii kenad) kutsus ülemus kõikseemehe kokku ning andis teada, et tööd ei jagu mitte eelnevalt arvatult kaheks nädalaks, vaid hoopistükkis kuni kaheks kuuks. Kõik see täna pankurile, kes leidis, et farmi mahamüümine ei olegi ehk paha idee ning andis ülemusele laenu, et see teoks teha, millisel iganes põhjusel see ka loogiline ei tundu. Meie muidugi ei kurda, sest umbes natukene rohkem kui see aeg meil kojusõiduni jäänud ju ongi ja see tähendab, et ei pea enam hakkama uut tööd otsima, mis on alati paras peavalu ja närvikõdi ja teadmatus ja.. Igatahes kuna farm müüki läheb, jäid muud tööd katki ning pearõhk suunati müügieelsete ettevalmistustööde peale. Mis peaasjalikult koosneb ühest suurest oksjonist, kus kõik, mida kanda jõuab, ja mida ei jõua, ent on võimalik seina või põranda küljest lahti kruvida, müüki läheb ning farmi müügist endast. Ehk siis palju väga erinevaid töid on tarvis töötatud saada ja mida rohkem neist katuse all, seda parem, sest täna oli väljas juba 36 kraadi väidetavalt, mis tähendab seda, et talv on läbi ning vaatamata sellele, et pimedaks läheb juba kell 1800, on suvi talvele jala kõrile pannud ning ei kavatse seda sealt tõsta... no vähemalt mitte enne kui meie juba ammu siit läinud oleme. Ja Queenslandi suvi ei ole mingi Sydney suvi. Siin näitab termomeeter iga päev vähemalt 5 kraadi rohkem ning üldse on siin kõik suvega seonduvad ebameeldivused kuidagi võimendatud. Vähemasti selline mulje on jäänud eelnevate kogemuste põhjal. Eks elu näitab, kuidas asjad tegelikkuses käivad. Vähemalt ei ole mageda veega ujumiskõlblikud lombid sugugi kaugel, kuigi vesi on neis ka varsti umbes sama soe kui õhk ning ainukesed jahedad hetked päevas saavad olema tööle ja kojusõit konditsioneeriga autos (mis kokku kestavad umbes 10 min) ning kõik need mitu külma dussi pärast tööpäeva.
Kui need järgmised kaks kuud kuuma meid ära ei küpseta, on meid kodus oodata umbes täpselt novembri teises pooles. Et ehk siis lõpus. Parem arvestage juba detsembriga siis. Lennuk võib ka kaks tundi hiljaks jääda.

Kohalik doktor ei osanud mulle laisk ussi vastu mingit imeravimit anda, aga vähemalt kaameraid vean ma endaga jätkuvalt kaasas siin ja seal ning kui mitte miskit muud, siis pildimaterjali saab ikka teinekord välja jagatud. Ehk olekski õigem kogu see kupatus fotopäevikuks ümber nimetada..

Jah.

Pilt vol.1000

Oodake mind kaa!


Mina ei ole aus]na varem nii v'ikeseid linde n'inud


J'lle p]leb


T'is


Oaas


Pudrunui


Tegelikult on need m]lemad mandarinipuu oksad


4x4


M]nusad hommikud


Muda ravivad omadused


ja vee v'rksendavad m]nud


Kui Eestis suuremaid linde esindavad toonekured ning luiged, siis siinmail v]ib n'ha ka kirevamaid linde. Paraku nende lennuoskus ja -v]ime j''b umbes samasse kanti kanade omaga.


P'ris v]imatu.. on neid kuramusi pildile saada


Mmmmm... apelsin


K]ik me poisslapsed p]nnidena unistasime ilmselt oma tulet]rjeautost. Kas just p'ris elusuuruses isendist, aga vingest m'ngumasinast kindlasti. M]ned mehed aga on oma unistused teoks teinud ning omavad tagahoovis p'ris t;;tavat punast ja suurt.


Isesuguse


Linnuvaatleja


Naaber








Mustad lambad... st luiged





Eest ';ra, mina tulen!


Karistaja.. Kes teavad, need teavad


Jalutud


Eelmine tsykkel