Wilkommen

Kui Anti ja Karin nüüdseks juba päris mitu kuud tagasi midagi Austraalaireisist rääkima hakkasid, sai esialgu sellesse päris skeptiliselt suhtutud. Nii tore on ikka vahest arva eksida:) Mitte väga palju hiljem asendusid jutud juba konkreetsemate juttudega. Ning järgmisel hetkel olidki neil juba lennukipiletid taskus ja sõrmenips - ning kohal nad ongi.
Me ei ärka isegi tööpäevadel enne seitset-pooltkaheksat üles, kuid eile õhtul sai äratuskellad äratama pandud juba natukene pääle viieks hommikul. Uni maitseb ju selllisel kellaajal eriti magus - aga mis lubatud, see lubatud. Tuli autole hääled sisse ajada ning lennujaama kihutada, et Antimon ja Kaarin sealt peale korjata. Kui läinud nädalal Anti veel rääkis, et käis sel talvel esimest (ja ilmselt viimast) korda suusatamas ning olid Tinaga koos seal verd köhinud, siis ma arvasin, et ta peab ikka päris vormist ära olema ja tekkis kohe pilt õllekõhuga ja muidu väga vormist väljas olevast Sõber Koerast. Seega sai lennujaamas nii mõnigi kord esimese hooga hoopis vale inimese pähe kellegi pihta vaadatud. Peab siiski tõdema, et pidev kontoritöö ei ole mingeid märkatavaid lisakilosid Antile juurde liigutanud.
Igal juhul on nad nüüd lõppeks kohal ning Kalevi Kama kommid on peaaegu nahka pistetud. Et neile mingit vale muljet ei jääks, et see siin miski lebolaager on, sai nad kohe randa ka veetud, vaatamata sellele, et Karin kurtis suure väsimuse üle ja nõnda. Et siis allolevad pildid on tõestuseks neile, kes vajavad tõestust ning südamekergenduseks neile, kes muretsevad, kas sõberid ikka ühes tükis (või sootuks) kohale on jõudnud.


Nõnda me neid seal ootasime, hommikul kell kuus.


Paari uus esindusfoto.


See ei puutu küll eriti asjasse, aga just olin Antile ütlemas, et kuidas nad küll suudavad nõnda surfilaual püsti seista, ainult aeruga tasakaalu hoides ja aeg-ajalt hoogu juurde lükates. Ja täpselt siis just nõnda läkski nagu ta läks.


Ei ole see elu Austraalias miski lust ja lillepidu. Tuleb kohe ekstreemsuste kallale asuda. Muidugi mõnele rohkem ekstreemsem kui mõnele teisele (Ärme nimesid nimeta, aga näitame näpuga Karini pihta:))