Hingetuli

Ma olen püsimatu. Iga päev (taas)avastan enda jaoks mõne uue ja huvitava tegevuse või imetlusobjekti. Ja siis ma tegelen selle asjaga ja/või imetlen seda. Võib-olla isegi järgmisel päeval. Seejärel tulevad juba uued ideed ja mõtted ja tegevused ning vanad jäävad soiku ning pahatihti ununevad sootuks. Õnneks käib elu ringiratast ning ükskomateine jõuab varem või hiljem uuesti minu huviorbiiti ning teinekord saab ehk isegi väärilise tähelepanu osaliseks.
Ja selle kõige kõrval on mul tõsiselt hea meel tõdeda, et puutöö ei ole kõige muu kõrval soiku jäänud. Vaatamata sellele, et elan juba mõnda aega betoonises paneel majas nelja seina vahel. Ma vist tõesti väga tahan, sest ma ka saan. Ja nüüd, mil eksamid ja kool üldse on taas aktuaalsem kui varem, põleb südames eriline soov teha kõike muud, kui seda, mida hetkel tegema peab.
Elu läheb edasi ka siis, kui ta on teisiti plaanitud. Peaasi, et unistustesse ei takerduks. Kõik läheb korda ja saab heaks.
Ja nüüd tuleb veel üks korralik poisslapse nimi leida. Sest egas ma ju ilmaaegu ei tegelenud viimased paar päeva pildiloleva kallal:)