Vaaaata

10. november oli selline päev, mida ma juba mitu kuud ootasin ning mida ma juba ette teadsin saavat minu aasta kultuurisündmuse päevaks. Vanemuise kontsertisaalis, mitte kaugel meie uuest kodust, andis minu vaieldamatu lemmik-muusikaline-koosseis kontserti. Täpselt sellise nagu mulle meeldib - rahulik, istuv, nauditav, hubane... Saal ei olnudki minu üllatuseks - kuid seda enam meeleheaks - rahvast pungil täis. Nägi tuttavaid, nägi võõraid, nägi kuulsaid. Ja siis nad tulid, naljamehed nagu nad on, üksteise pihta lõõpides. Ja siis nad laulsid. Neli meest. Kitarrid käes. Ja nad laulsid hästi. Ja siis nad rääkisid. Oma tulevasest plaadist ja sellest, miks selle esialgne sünnikuupäev edasi on lükkunud. Nad üritasid isegi Mägi Tõnist - kes tol päeval oli täiesti tavalise inimesena hoopiski publikumi seas kolleegide muusikat nautimas - lavale meelitada. Ja see tundus kohapeal nii naljakas, et tuleb kohe seda kuidagi kirja üritada panna. Nii hästi või halvasti kui ma seda suudan ja mälu võimaldab.
InBoil: (hoiab kätt silmade kohal, et varjata pea kohal olevatest projektoritest tuleva valguse poolt pimestatud saamist) Ma ei näe siit hästi saali.. kuid kas mul ongi vaja. Mäx, oled Sa siin? Mäx?
Tõnis Mägi: -
InBoil: Seal Sa oled.. tule palun lavale
Tõnis Mägi: Ei, ei tule.
InBoil: Ole hea..
Tõnis Mägi: Ei taha.. Ma ei viitsi.. Ei ei ma ei taha tulla.
InBoil: ?---
Nagu lasteaias:) (seda enam InBoil ei öelnud) Ja siis neli meest jälle laulsid. Vahepeal kaks läks ära ja siis laulsid InBoil ja Tõun. Kahekesi. Laulsid uusi laule. Selliseid rahulikke ja vaikseid.
Need poolteist tundi läksid kiiresti, kuid sisaldasid täiesti piisavas koguses paremaid palasid läbi aegada. Oli ka paar sellist lugu, mida ma varem polnud kuulnud. Ehk esimese kasseti pealt, millele mul siiani ei ole õnnestunud küüsi taha saada. Paraku. Igatahes jääb see üritus mulle väga pikaks ajaks meelde.
Ahjaa. Saime küll kehva uudise osalisteks, kui kuulsime, et plaat väljalase lükkus edasi (küll õnneks ainult tuleva esmaspäevani, ehk siis kõigest paar päeva ootamist veel), kuid selle korvas kuhjaga teadmine, et Jää-meestest on kohekohe valmimas ka raamat. Esmaspäevast käin iga päev raamatupoes, kuni selle õnnelikuks omanikuks võin end kuulutada.
Vaaaatame.