Käib töö ja vile koos

Mul on heameel tõdeda, et projekt Kummut ei ole unustusehõlma vajunud ning prognoositav tähtaeg on kusagil nädala pärast ehk.
Sest mõnikord ma õppida ei taha. Ja mõnikord on tõesti tore teha keelatut. Kui vaid ainult ei peaks selle kooliga toimetama:(

Lauluvõitlus

Idee.. Järgmine aasta võiks Eurovisiooni lauluvõistluse asemel korraldada hoopistükkis Eurovisiooni lauluvõitluse. Iga riigi esindajad tulevad lavale (ühtegi riiki ei jäeta välja, siis ei tunne keegi end kõrvalejäetuna) ning kes suudab teised oma lauluga surnuks laulda, ongi võitja. Vaatemängulisem ning tunduvalt asjalikum :S

Eurovisioncrap

Värskelt lõigatud muru lõhnab fantastiliselt ning Eurovision suutis mind selleaastase võidulooga vist küll igaveseks sellest üritusest eemale tõugata. Ja muru niitmine ise on peaaegu sama mõnus, aga Eurovisionilt on ju meelde jäänud ka mõned tõesti head lood. Seganesegane.
Harutatagu.. sest mul ei ole midagi asjalikumat hetkel tõesti öelda.

Mees annab sõna ja ...

Teinekord juhtub nõnda, et ma annan liiga kergelt lubadusi. Siis need kipuvad üle pea kasvama ning tahestahtmata jäävad mõningad täitmata. Ma olen endale ka lubanud, et enam ei anna nii kergelt lubadusi, kuid see lubadus on kõige raskem pidada. Ma ei usalda iseennast. Ja jään lootma, et teised seda kurjaste ära ei kasuta. Aga isegi kui ma ei tee kõike, mida olen välja hõiganud, on mul siiski head kavatsusesd ning andke juba ette andeks...
Enam ei luba..
Eiei.

Mõistus tule koju

Alles see oli, kui ma naersin teiste pihta, kui nad ei mäletanud oma vanust. Ja nüüd ma ise pidasin ennast tervelt aasta jagu nooremaks. On's see märk? Kui jah, siis on vist küll kehvasti.

Casino Royale

Kui küsitakse, mis teil seostub esimesena sõnaga salaagent, siis ilmselt enamikul tuleb automaatselt silme ette James Bond. Kui Ian Fleming eelmise sajandi keskpaigas pani kirja esimese novelli salaagendi seiklustest, ei osanud ta ilmselt kunagi ette näha, et enam kui pool sajandit hiljemgi on tema tegelane spiooninduse sünonüümiks. Bondiaana esimene teos Casino Royale ilmus Britannias 13. aprillil, 1953, kirjastajaks Jonathan Cape. Kaks aastat hiljem ilmus sama raamat paperback-versioonina Ühendriikides. Fleming pakkus sealse turu tarbeks raamatule kaks uut nime: The Double-O Agent ja The Deadly Gamble, kuid sealne kirjastaja otsustas hoopis kolmanda nime kasuks. Esimest ja viimast korda ilmus Casino Royale nime all You Asked For It. Samal aastal ilmus paperback ka Suurbritannias ning sedapuhku said lugejad esmakordselt näha kaanel pilti Bondist endast. Modelliks oli Ameerika näitleja Richard Conte, keda maailm teab eelkõige filmidest Ocean's Eleven ning The Godfather.
Casino Royale kohandati ka koomiksiribaks, mida hakkas 1958-ndal aastal avaldama Briti leht Daily Express. Kirjutas Anthony Hern ning illustreeris John McLusky. Hiljem on koomiksit kaks korda taastrükitud, esimest korda 1990-ndate alguses ning aastal 2005, mil samade kaante vahele mahutati veel Live and Let Die ja Moonraker koomiksiribad. Kogumik sai nimeks Casino Royale.
1954-ndal aastal maksis CBS Flemingule 1000 dollarit õiguse eest vändata Casino Royale põhjal telefilm. Lisaks sellele tegi telekanal Flemingule ettepaneku kirjutada kahe hooaja ehk 32 episoodi tarvis käsikirju James Bondi seiklustest. Fleming nõustus ning alustas kohe tööga.Casino Royale'st pidi saama Bondi-sarja pilootosa ning kuigi Casino Royale linastuski 21. oktoobril, 1954, ei saanud maailm kunagi näha salaagendi seiklusi sarjana. Vähemalt mitte sellisel kujul. Esimeseks Bondiks kinolinal oli Taani päritolu Ühendriikide näitleja Barry Nelson, kes kehastas 54-nda aasta Casino Royale tunniajases telefilmis 'Ameerika' salaagenti "Card Sense" Jimmy Bond'i. Esimeseks 'pahaks' oli nii raamatus kui filmis Le Chiffre ning esimeseks Bondi-tüdrukuks Valerie Mathis, kes küll raamatus kandis nime Vesper Lynd.
Järgmine Casino Royale nägi ilmavalgust 13. aprillil, 1967 ja sedapuhku juba kinofilmina, kuid siiski ei olnud tegu 'ametliku' Bondifilmiga. Tegemist oli kerge tüssamisega, film põhines vaid osaliselt Flemingu novellil. Põhikurjamiks oli küll seegi kord Le Chiffre, kuid James Bondist oli saanud sir James Bond ning pealegi oli filmis kokku kuus Bondi. 67-ndaks aastaks oli linastunud juba viis ametlikku Bondifilmi (tootjaks ja levitajaks EON Productions), mida produtseerisid Albert R. Broccoli ja Harry Saltzman. Nad ei olnud aga nõus andma filmimisõigusi Charles K. Feldman'ile, kellel oli esialgu plaanis teha Casino Royale'st ametlik Bondifilm. Siiski otsustas ta filmi valmis teha, kuigi keeras selle kõik jaburuseks ning pilas mitte ainult James Bondi, vaid kogu spioonifilmide žanri. Film on jagatud episoodilise olemse tõttu peatükkideks. Sir James Bond, keda kehastab inglasest David Niven on erruläinud salateenistuse agent, kes kutsutakse tagasi teenistusse uurimaks salaagentide kadumisi ja surmasid üle maailma. Bond keeldub ning M (McTarry) annab käsu hävitada Bondi mõis, ent saab rünnakus ise surma. Bond edutatakse hiljem M-i ametikohale ning tema esimeseks käsuks oma uuel ametil on kõikide allesjäänud MI6 agentide nimetamine koodnimega "James Bond 007" tekitamaks segadust vaenlases. Filmis teeb kaasa ka esimesest ametlikust Bondifilmist tuttav Ursula Andress, kes kehastab miljonärist spiooni Vesper Lynd'i. Muideks, ühe Bondina astus filmis üles ka Woody Allen (Jimmy Bond), kes, nagu filmi lõpus selgub, on Sir James Bondi aravereline vennapoeg ja kõige kurja sepistaja. Filmi lõpus saab õiglus siiski jalule seatud ning Jimmy trikitatakse alla neelama miniatuurset aatompommi, millele järgneb plahvatuslik lõpp. Feldman'i Casino Royale on ainuke Bondi lugu, kus peategelane (ehk siis kõik versioonid temast) saab surma. Kuigi film ise oli pettumus, ei olnud siiski kõik halb. Näiteks filmi nimilugu, Dusty Springfield'i "The Look of Love" sai parima filmilaulu Oscari nominatsiooni ning hiljem on seda kasutatud ühes teiseski spioonifilmis. Nimelt mingil määral just Casino Royale'st inspireeritud spiooniparoodias Austin Powers: International Man of Mystery.
1990-ndatel tahtis Sony Pictures Entertainment, kes oli omandanud kõik Columbia Pictures aktsiad) vändata tõsisema versiooni Casino Royale'st. Peale selle oli neil plaan hakata tootma omaenda Bondi filmide tootmist. Kuid kui Sony sõlmis 1999. aastal ametliku lepingu MGM-ga, loobus ta kõigist õigustest Bondi filmidele. MGM, kellel oli osaline õigus Spider-Man'i filmiõigustele, vahetas nood Casino Royale vastu. Sellega oli MGM-i kompaniil kõik Bondiõigused omandatud, peale filmi Thunderball, mille omanikuks on ikka veel Kevin McGlory. 2004 aga ostis Sony/Comcast konsortsium Bondi filmiõiguste kaasomaniku United Artists'i ning juba järgmisel aastal EON kuulutas välja järgmise Bondifilmi - Casino Royale. Linastumisajaks lubati 17. november, 2006 ning peaosas on sedapuhku uus mees Daniel Craig. Võtteplatsil juhatab vägesid GoldenEye režissöör Martin Campell. Kaasa teevad ka eelmistest Bondidest tuttav Judi Dench (M) ning Desmond Llewelyn (Q). Filmimisega on jõutud juba esimese niikaugele, et välja on lastud esimene tutvustav klipp (http://www.sonypictures.com/movies/casinoroyale/). Lisaks veel niipalju, et 2004. aastal tahtis Quentin Tarantino teha "õige" versiooni Flemingi novelli põhjal. Tal oli valmis kirjutatud isegi käsikiri ning peaosades oleks ta näinud Pierce Brosnan'ti ning Uma Thurman'it. Kuid filmikompanii ei olnud siiski nõus, sest Tarantino ei kuulu DGA-sse (Directors Guild of America - Ameerika režissööride Ühing).

Imetrikid imenipid

Öeldakse, et iga inimene peaks oma elu jooksul vähemalt ühe puu istutama. Mina aga arvan, et lisaks sellele peaks iga pisipõnn oma elus ka vähemalt ühe tuulelohe ise valmis meisterdama. Meie parkides ei näe tuulelohesid. Noortel on tarvis tegeleda elutähtsate tegemistega. Näiteks mööda kaubanduskeskuseid ringi jõlkuda. Või issi ostetud uue rolleriga eputada. Neid asju lihtsalt on tarvis teha. Kuidas meie, suured inimesed, seda küll ei mõista. Njah. Mina ei ole vist suur. Aga ikkagi ma ei mõista. Kohati ei mõista mitte midagi. Aga uue lohe üle on küll hea meel. Ei hakka salgama, et täpselt nagu trendikatele, moekatele ja kuulidele noortele ostavad rikkad issid/emmed kalleid mänguasju, ostis selle lohe ka minu isa. Mul on hea meel, et ta seda tegi, sest lohed on tõesti fantastilised.
Seni teadsin ma kolme asja, mida inimene võib lõpmatuseni tüdinemata jälgida. Nendeks on voolav vesi, elav tuli ning töötav inimene. Lisaksin omast tarkusest siiagi ühe lisaelemendi. Lendav lohe. Ja kui te nüüd mõtlete, et mis selles küll nii toredat on, siis vaadata järgnevatelt viidetelt videoklipid ära.. Ning äkki varsti juba kohtume mõnes pargis:)
http://www.kitelife.com/videos/demo/bethell_promo.htm
http://www.andywardley.com/kites/movies/oct2004.html

Kevadised mõnud

Kevad ei ole oma õiget maiku saanud enne, kui on täidetud rida tingimusi. Need ei pruugi alati kindlas järjekorras olla, kuid peavad kõik siiski ühel või teisel moel endast märku andma. *Sinililled *Kasemahl *Kevadpäevad ja paadiralli *Esimene tugev äikesevihm (pole see aasta veel olnud) *Kirsiõied *Paadialused ja asotsiaalid (paraku käivad ka nemad käsikäes kevade tulekuga. Sulavad vist välja kusagilt või nii) *(Mini)seelikud *Rabarber (koogi või kisselli näol või kasvõi niisama süües)
Rabarberikook ning hapuoblikasupp.. Hästi ei saa enam vist paremaks minna.. Ahjaa. Saab küll. Vahvlid vahukoore ja jäätisega. Ei ole viimased just kevade sünonüümid, kuid vahvlitest ei ütle ära ei jõulul ega jaanipäeval.
Nüüd aga tuleb hakata nõiduma seda seniolemata äikesevihma. Vaja ju paljajalu väljas ringi patseerida. "Vihmakõnõ, vellekõnõ..."

Three.. Two.. One.. Go

Tugitool. Madal laud. Arvuti suure moluga. Rool. Pedaalid. Colin McRae Rally 2004. See on vist minu lähim rallikogemus. Ja see ei ole sugugi paha. Lisaks veel teadmine, et võin südamerahus üle järsu kaljuservaku alla kihutada või suure kiirusega vastu puud sõita, ilma et peaksin enda või teiste elude pärast muretsema. Kunagi sai hoolega F1 autode roolis kihutatud. Siiski tol korral oli peos vaid pult. Ausalt öelda ei olnud ma siiani veel rooli ja pedaalidega ühtegi rallimängu proovida saanud. Klaviatuuri või puldiga on seda tagantjärele mõeldes täpselt sama nõme teha, kui päris autot näiteks klaviatuurilt juhtida. Ja ühe korra Soome ralli läbinuna tean hinnata Märtini võitu justnimelt nendel teedel. Markko Märtin enam WRC roolis võidu ei sõida, aga mina võtan kindlasti võimalusel taas rooli pihku ning läbin mõned kiiruskatsed Soome kiiretel, ohtlikel teedel.

Kevadised päevad

Ei olnud veel mitte ühelegi volbritulele Tartus jõudnud ma, kuni selle aastani. Selline ettevõtmise asi vist. Ja väärt ette võtmist. Olen olnud kevadpäevade korraldamise sees ning tean öelda, et kogu see üritus ei jõua meieni väga lihtsalt. Lõputud päevad ja ööd plaanitakse, vaieldakse, tehakse asjalikku ja veel asjalikumat ning kui aega saab, siis ka magatakse. Ja kui kevadpäevad lõpuks ühele poole saavad omadega, siis algavad ettevalmistustööd sügispäevadeks. Ja kui sügispäevad õnneliku lõpuni jõuavad, siis suunatakse pilgud taas kevadesse ning töö võib alata. Ja nõnda aastast aastasse toovad Kultuuriklubi liikmed kevade ja sügise läbi erinevate, väga lahedate ürituste, inimeste südametesse.