kolmapäev, 5. oktoober 2005

Lendamine

Lendamise nipp on õite lihtne. Tuleb hüpata ning ei tohi maha kukkuda. Maast peab 'mööda kukkuma'. Kukkumise hetkel ei tohi aga mõelda selle peale, et kukute ehk vastu maad ning saate haiget või kõrgemalt kukkudes lausa fataalselt viga. Tuleb mõelda millelegi täiesti muule. Soovitatavalt mõnele toredale unistusele või mälestusele. Ning kui te olete suutnud nõndaviisi maha kukkuda, avastategi end hoopiski lendavat.
Umbes täpselt nii oli.
Muidugi on võimalus ka lennuk võtta, kõrgele taevakaare alla tiirutada ning sealt alla hüpata, Ohutuse mõttes tuleks langevari ka selga panna, ja te lendategi. Mitte küll eriti kaugele aga see eest kiiresti. Ning ainult ühes suunas. Maa on lihtsalt nii külge tõmbav. Kõige selle juures ei tee paha langevari õigel hetkel avada.
Muidugi on olemas ka võimalus unes lennata aga enne peate õppima oma unenägusid kontrollima. Ning kes usuvad jumalasse ja inglitesse võivad saada taevasse sattudes tiivad selga.

Ma olen juba ammu tahtnud langevarjuga hüpata. Kuid pole seni veel võimalust tekkinud. Kuid kui peaks olukord tekkima vastav, siis ma kaks korda pakkuda ei lase.

Inimne tahab asju, mida ta ei saa. Ei saa ei rikas ega vaene. Kuningas ega ori. Noor ega vana. Me ei ole loodud elama kõrgemal kui vastu maapinda. Lennuk lendab, deltaplaan lendab, tuulelohe lendab. Inimene kukub.