Muusika

Kunagi rippusid seal konksu otsas loomad. Elusad. Ootamas oma korda. Aastaid ei ole enam seda riistapuud kasutatud. Puu on kuivanud ning ketid roostes. Kuid kõrval on niidud rohelust täis. Ning taevas on endiselt sama sinine nagu meie mälestustes.

Kui piiblis oleks kirjas lause "Ja kaheksandal päeval lõi jumal muusika", siis võiksin minagi usklik olla. Võiksin sellepärast, et see oleneb muusikast. Paraku nõnda ei juhtunud ning pime keskaeg tõi piibli ning munkadega kaasa ristisõjad ning meeletud massimõrvad. Jumal on mingi kahtlane asi. Ja veel kahtlasemad on inimesed, kes end tema nime taha peidavad. Kui üldse mingi jumal olemas olla võiks, siis oleks selleks loodus ise. Looduse kummardamine tähendas tollal teotust ning nõiakunsti kasutamist. Witchcraft - Frank Sinatra. Õnneks on praegu usuvabadus. On ka sõnavabadus ning õnneks ka vabadus valida ise enda lemmikmuusika. Mina olen oma valiku teinud.

Kunagi olid telekad mustvalged. Ja autodel ei olnud turvapatju ning veojõukontrolle. Kunagi ei olnud iga kooli nimi gümnaasium. Ja Kalev tegi padjakese kujulisi piparmündi nätse. Kunagi käisid noored pioneerilaagrites. Ja ei olnud kõigil mobiiltelefonid taskus. Ja kunagi saab mul olema oma maja ja lapsed ja auto ja....

Milleks ma seda kõike kirjutan siia, küsin ma endalt.
Jään nõutult endale otsa vaatama.
Seisan peegli ees.