Varsti!

Eesti muusikaliste artistidega on tihtipeale selline paha lugu, et veebist - ega ausalt öelda ka mitte kusagilt mujalt - ei leia nende kohta ei laulusõnu, diskograafiat ega ammugi mitte muud infot. Eriti kehtib see jutt Jääääre kohta. Värsketel - ja pahatihti ka paadunud austajatel - ei ole selget pilti sellest, mis vahe on Jäääär'el, Jääboiler'il, Inoiler'il. Äärmisel juhul võib leida bändi kohta mingit infot ajakirjandusest, kuid see kõik on väga killustatud ning selge ülevaade puudub igal juhul. Siinkohal ma annangi endast parima, et tõmmata selge piir nende kolme bändi vahele, tutvustada bändiliikmeid ning ühte kohta paigutada selgelt ning süstematiseeritult kõikidel kassettidel/plaatidel olev looming kõige sõnade/autorite ning ehk mõningate kommentaaridegagi.
http://jaaaar.mathjuu.pri.ee

Hr Edgar Savisaar

Hr Edgar Savisaar, Te olete võitnud liitri bensiini ja tikud!

Kaheksakümmend üheksa

InBoil (Andrus Rootsmäe) andis välja kauaoodatud laulukosõnade kogumiku, nimega "89" (kaheksakümmend üheksa). InBoil, kes on hetkel ansambli Jäääär peamine loomingu autor, kirjutab muusikat muuhulgas ka mitmetele teistele Eesti muusikaartistidele (Tõnis Mägi, Riho Sibul, Bonzo, Kärt Johanson, Liisi Koikson) ja nagu ta ise oma raamatu viimasel leheküljel kirjutab: "Niikuinii on tekste puudu. A mis siis, midagi peab ka varjule jääma."
Hiljuti andis Jäääär välja ka oma esimse DVD - "Vaaaata", mis sisaldab endas kontsertlindistust suvel Tartus Antoniuse õuel antud kontsertist ja arhiivmaterjale-intervjuusid.
Igal juhul tundub, et meestel on sahtlites veel palju sõnu, mis viisistamist ootavad ning juba valmis lugusid, mis plaadile pääsemist tahavad.

Kaaned kujundas Asko Künnap.


Stiilinäide kaante vahelt.

Hingetuli

Ma olen püsimatu. Iga päev (taas)avastan enda jaoks mõne uue ja huvitava tegevuse või imetlusobjekti. Ja siis ma tegelen selle asjaga ja/või imetlen seda. Võib-olla isegi järgmisel päeval. Seejärel tulevad juba uued ideed ja mõtted ja tegevused ning vanad jäävad soiku ning pahatihti ununevad sootuks. Õnneks käib elu ringiratast ning ükskomateine jõuab varem või hiljem uuesti minu huviorbiiti ning teinekord saab ehk isegi väärilise tähelepanu osaliseks.
Ja selle kõige kõrval on mul tõsiselt hea meel tõdeda, et puutöö ei ole kõige muu kõrval soiku jäänud. Vaatamata sellele, et elan juba mõnda aega betoonises paneel majas nelja seina vahel. Ma vist tõesti väga tahan, sest ma ka saan. Ja nüüd, mil eksamid ja kool üldse on taas aktuaalsem kui varem, põleb südames eriline soov teha kõike muud, kui seda, mida hetkel tegema peab.
Elu läheb edasi ka siis, kui ta on teisiti plaanitud. Peaasi, et unistustesse ei takerduks. Kõik läheb korda ja saab heaks.
Ja nüüd tuleb veel üks korralik poisslapse nimi leida. Sest egas ma ju ilmaaegu ei tegelenud viimased paar päeva pildiloleva kallal:)