Saaremaa valss

Saaremaa on Eesti suurim saar. Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.
1. augustist 1343 jaanuarini 1345 iseseisev riik. Pealinn: Pöide.
Saaremaa pindala on 2672 km?.
Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit.
Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime ?laht?, ?meri? või ?abajas?. Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km?. Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km?.
Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala.

Homme lähen sinna. Pulmad ja suvi ja rand ja värk. Lahe.