laupäev, 19. juuli 2008

Puu otsas ronin maaa

Ma olen nagu v'ike laps, kellel k'ivad mingid vaimustusehood peal ning midagi uut ning huvitavat n'hes haarab mind hullus selle v]i teise j'rele. Seega on t'iesti seletatav, miks aegajalt on siin postitusi p'evaste intervallidega ning teinekord ei ole kuude viisi praktiliselt midagi. Ka pilte mitte. Sest fotokas istub kenasti sahtlis ja kogub tolmu. Natukene saab muidugi ka selle kaela ajada, et j'tkuvalt ei ole me arvutit soetanud ning peame elama tuttavate armust v]i maksma k]va raha internetikohvikute omanikele. Igatahes oleme me yhes tykis nyyd taas Sydneys (mitte paraku k]ige paremal ajal, sest linn on lolliks l'inud oma World Youth Day yritustega. Bloody pilgrims) Kuid vaatamata sellele, et Sydney ei ole Austraalia linnadest meie lemmik, on siiski tore siin tagasi olla. Ja veel toredam, et k]ik need toredad inimesed ootasid meid siin ees. Ja kuna t;;koht ootas ka (v'hemalt minul) juba ees, siis j'i 'ra ka see tavap'rane uues linnas kohanemise faktor. Tavaliselt me peatusime kusagil pikemalt ainult siis kui n'pud p]hjas olid. Muidugist tuli meil endale elamine otsida, kuid see l'ks yle ootuste valutult ning n\nda me olemegi end sisse seadnud vapustavast Manley rannast ainult m]ne minuti jalutusk'igu kaugusel. Ja kuna maja on kenasti m'e kylje peal, avaneb aknast kena vaade linnale ning ookeanile (ja taevas on p'ikeseloojangul vapustav). Ja isegi meie auto liigub veel. Igal juhul j''me nyyd paikseteks pikemaks ajaks.. Kahjuks. V]i ]nneks. Saab ju hiljem selle v]rra rohkem ringi reisida, sest Austraalia syda ja Tasmaania ning Uus-Meremaa ootavad ju veel k]ik ees.